Leho Lõhmus: Nõmme lipust ja vapist


Nõmme vapi ja lipu päeva tähistamisele olid kohale tulnud ka mitmed organisatsioonid.
Nõmme vapi ja lipu päeva tähistamisele olid kohale tulnud ka mitmed organisatsioonid.Foto: Jukko Nooni

22. märtsil tähistati esmakordselt Nõmme vapi ja lipu päeva. Ettepaneku selle tähistamiseks tegi linnaosavalitsusele kodanikualgatuse korras eelmisel kevadel Emeli Schmidt, kuid siis polnud selleks ettevõtmiseks veel paraku sobivat kohta. Ajaloolane Leho Lõhmus räägib sellest nüüd pikemalt.

Nõmme lipu ja vapi saamisloo uurimine on seni takerdunud Nõmme linnaarhiivi lünklikkusele. Paljud dokumendid sellest on lihtsalt kadunud. Õnneks saadeti osa dokumentide koopiad ka siseministeeriumisse ning viimase fondis on säilinud ka dokumendid Nõmme linna lipu ja vapi kinnitamisest.

Niisiis, 22. märtsil 1938 kogunes Nõmme linnavolikogu, 19 saadikust oli kohal 15. Siinkohal väike selgitus: linnavolikogu suuruseks oli tegelikult määratud 30 saadikut, kuid pärast vapside liikumise peatamist 1934. aasta märtsis arvati kõik vabadussõjalaste nimekirjas valitud volikogudest välja. Nii juhtus ka Nõmmel ning 11 väljaheidetud saadiku asemele enam uusi ei valitud. Nii oli see kuni 1939. aasta oktoobrini, kui valiti uus volikogu.

Istungist, mida juhtis volikogu esimees Aksel Mei, võtsid osa ka linnapea Ludvig Ojaveski ning linnanõunikud Juhan Murumets ja Friedrich Wendach. Kinnitati Nõmme vapp, mille sümboolikat põhjendati järgmiselt: vapi kilbipind kahe värviga - kuldkollane ja roheline, mis viitavad Nõmme looduslikule omapärale ja põhivarale. Kuldkollane kujutab liiva, samuti Nõmme kuldset õhku ja päikest, roheline aga Nõmme igavest metsahaljust ja aedlinna omapära. Kilbipinnal asetsevad embleemid - noore kasvava männi ladvad. Männimets on ju see, mis annab Nõmmele väärtuse. Need embleemid väljendasid lisaks igaviku ja kestvuse mõtet, mis väljendub sümboolses arvus 7 ja 3 (seitse oksa, millistest osa kolmekasvulised).

Linna lipp - kahekordne valgeroheline - rõhutab samuti Nõmme tervistavat selget ja puhast õhku ning valgust. Lipu vahekorraks määrati 1:2, mõõtudeks 125 x 250 cm.

Nende põhjendustega esitati lipp ja vapp kinnitamiseks. Oli üks vastuväide - üks volinikest, Nõmme gümnaasiumi direktor bioloogiaõpetaja haridusega Alfred Teaste märkis vapi kohta, et «ükski loodusteadlane ei tunne selles mändi». Sellest hoolimata kinnitati sümboolika ühehäälselt.

Tolleaegsete reeglite järgi pidi lipu ja vapi kinnitama ka president Konstanti Päts. Kas ettepanek üldse tema lauale jõudis, pole teada. Igal juhul jäi Nõmme sümboolika siis kinnitamata ning teadaolevalt seda tol ajal kasutusele ei võetud.

Ametlikult kinnitati Nõmme lipp ja vapp alles 50 aastat hiljem, 21. septembril 1988. Nõmme Heakorra Seltsi ettepanekul tegi seda linnaosa tolleaegne haldaja Tallinna linna Lenini rajooni täitevkomitee. Sama aasta 12. novembril õnnistas lipu Nõmme Rahu kirikus õpetaja Voldemar Ilja. Edasi mindi rongkäigus, lipp kõige ees, Nõmme gümnaasiumi hoone juurde, sest samal päeval möödus 50 aastat sellele nurgakivi panekust. Aeg oli veel segane, näiteks Nõmme gümnaasiumi (tol ajal veel Tallinna 10. keskkool) juhtkond keelas oma õpilastele kirikusse ilmumise ja rongkäigus osalemise.

Aga nad tulid ikka.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare