Leina külas ollakse tuleviku suhtes lootusrikkad
Leina küla nime saamise lugusid räägib külarahvas erinevaid, üks nendest on, et Liivi sõja ajal toimunud suure lahingu ajal hukkunud väga palju küla mehi ja küla jäänud neid leinama. Teise versioonina ajavat Jõulumäe kõrge maastikuvorm ikka ja alati vihmapilved laiali, nii et Leina küla jääb ilma vihmata. Kolmandaks räägitakse lugu, et mitmed sajad aastad tagasi tabanud küla hirmus katk, mis jätnud küla peaaegu tühjaks.
Samuti on küla põliselanike teades küla umbes 500 aastat vana, mida võivad kinnitada ajaloolised leiud küla territooriumilt. Leina külas on registreeritud 5 FIE-t, 2 MTÜ-d, 1 SA ja 1 OÜ. Samuti asub Leina külas Metsaküla karjäär.
Leina külas on imeilus männimets, kuid seal laiuvad ka hiigelsuured põllud ja heinamaad. Need tekkisid nõukogude ajal umbes 1980-ndatel aastatel, mil teostati suuri maaparandusi.
Põliselanik Maimu-Aliise Puistamaa Sipelga talust oskas nimetada umbes 10 tühjalt seisnud talukohta, mis maasse kaevati ja mis mattis enda alla metsasihid, teed ja väikesed põllulapid.
Paar aastat tagasi toimusid Leina küla koosolekud, kus koostati arengukava ja tehti plaane selle elluviimiseks, tänaseks on jäänud see kahjuks soiku ja küla ühiseid koosviibimisi ei toimu. Suureks unistuseks on külarahval saada oma küla plats, kus saaks pidada ühiseid jaanitulesid ja muid sündmusi ning kust otse loomulikult ei puuduks suur külakiik.
Jõulumäe Tervisespordikeskus
Jõulumäe on kindlasti kõige kuulsam ja teatum koht Leina külas, ei usu et Eestis on inimesi, kes sellest kohast kuulnud ei ole ja kindlasti ulatub Jõulumäe tuntus ka kaugele piiride taha. Ka mitmed praegused elanikud on Leina külla elama asunud just ilusatest mälestustest ajendatult, mis on mällu talletunud lapsepõlvest männimetsade all suusatades või suvistest spordilaagritest.
See on ju kaunis paik looduse keskel, ümbritsetuna kaunist männimetsast. Siin on mitmekülgsed võimalused looduses liikumiseks.
Jõulumäel ringi jalutades leiad suusa-, jooksu-, jalgratta- ja rullirajad, samuti orienteerumise- ja matkarajad, kergejõustikualade väljakuid, pallimänguplatse jm. Lisaks spordiüritustele, mis toimuvad nii tipp-sportlastele kui harrastajatele, on siin head võimalused ka koolituste, seminaride, laste spordi- ja töölaagrite, õppepäevade, asutuste suve- ja talvepäevade jne korraldamiseks. Kohapeal pakutakse nii majutust kui toitlustust.
Praeguse tervisespordikeskuse asemel oli vanasti Jõulu talu, pealinna ettevõte plaanis selle ära osta ja teha sinna oma puhkebaas. Kuid kohalikud inimesed sellel sündida ei lasknud, praeguse tervispordikeskuse juhataja Enn Tasalain´i eestvedamisel see osteti ise ära.
Spordibaasi nimeks taheti talu järgi panna "Jõulu" aga nõukogude ajal seda sõna ei tohtinud rahvaspordibaasi nimes kasutada ja küla nime ei tahetud panna, selle kurva sõna tähenduse pärast. Eesti taasiseseisvumisel võeti kiiresti nimeks Jõulumäe.
Jõulumäe rajamist alustati 1976. aastal, mis oli Pärnumaa esimene tervisespordi rajatis. Jõulumäe eesmärkides on põhirõhk pandud looduses liikumisele ning võimalusele igaühel vabalt valida jõukohane ja meeldiv tegevus.
Jõulumäe matkaradadel jalutades võite leida 21 erinevat liiki maapinnasamblaid, lisaks muid rabaja luitemaastikule iseloomulikke taimi.
2003. aastal valmis Jõulumäe peamaja juurdeehitus, mille põhieesmärk oli kasutajatele luua elementaarsed tingimused pärast võistlust või treeningut pesemiseks ning riietumiseks.
Lisaks ehitati vaba aja veetmise saal, kus saab mängida erinevaid palli-, laua- ja osavusmänge ning mis sobib ka tantsu- või aeroobikatreeninguteks.
2009. aastal ehitati Euroopa Liidu struktuurifondide toetuse abil sportlashoone kaasaegse õppeklassi, jõusaali ja taastusruumidega.
Territooriumile rajati süsteem kunstlume tootmiseks otse suusarajale. Renoveeriti staadion ning pikendati asfaltkattega liikumisrada. Kui mujal saab juba kevadlilli noppida, siis Jõulumäel saab praegugi, märtsi lõpus, veel suusatada.
Märtsi viimasele nädalavahetusele on planeeritud veel viimased võistlused, kus Eesti paremik kohal.
Talvisel nädalavahetusel on loetud ühel päeval külalisi kokku üle 2200. Eelmisel aastal 2013 külastas Jõulumäe tervisespordikeskust inimesi 25 erinevast riigist.
Enn Tasalaini sõnade kohaselt on tuleviku visioonid suured, kuid rahakott väike, nii et praeguseks peab Jõulumäe meeskond kõige olulisemaks säilitada seda, mis tänaseks on tehtud. Loodetakse, et riik hakkab rohkem väärtustama Jõulumäe vajalikkust ja toetamagi sedavõrd, et saaks unistusi täide viia ja neid seal juba puudu ei tule.
Ideid, mis veel realiseerimata, on palju. Loodetakse riigipoolsele abile, mis siiani on leebelt öeldes leige olnud. Väljapakutud mõttele, teha suusarajad tasuliseks, käib Jõulumäe meeskonnale põhimõtete vastu ja seda nad teha ei plaani.
Huvitava faktina tõi Tasalain veel välja Jõulumäe metsaalusel laiutavate "aukude" tekkeloo.
Paljude arvates on need pommitamise käigus tekkinud sõjast jäänud jäljed.
Kuid tegelikult ammu enne Jõulumäe teket jagati Kiriku mõisa rahvale maalapikesi praeguse Leina küla aladele, et nad saaksid maad harida.
Hiljem, kui saak valmis, kaevati juurviljad liivaluidetesse, et neid säilitada.
Nii et need "augud" on tegelikult Kiriku mõisa rahva kunagised nn. keldrid. Rohkem infot nende kodulehel http:// www.joulumae.ee
MTÜ Väravatall
Leina külas ringi sõites võib märgata heinamaadel kõikjal hobuseid ja ponisid, tundub, et küla on haaranud tõeline hobuse vaimustus. Üks, kellele hobused on alati väga meeldinud, on Ere Raudsepp Värava talus, kes asus koos perega Leina külla elama 2004. aastal.
Värava talu hoovi jõudes jookseb vastu tere ütlema eesel Elsa, kes on väga uudishimulik ja loodab väga, et on midagi head talle pakkuda, kui on selge, et midagi meelepärast külalisel anda ei ole, siis jätab Elsa sõprussuhted kohe katki ja jalutab vaikselt lihtsalt minema. Niisama eesel Elsa ennast kammida ja paitada ei lase, siiski on teda väga kerge "ära osta", kui talle midagi maitsvat pakkuda. Eemal karjamaal söövad veel 4 eesti hobust ja 2 shetlandi hobust. Ere töötab Pärnu Haiglas füsioterapeudina. Ratsutamisega on ta tegelenud natuke ka varasemalt.
Mõtte, läbida Tartu Ülikooli poolt pakutava ratsutamisteraapia koolitus, andis talle hea tuttav ning 2 aastat hiljem ostetigi esimene hobune. Tänaseks päevaks on Värava talus hobuteraapiat pakutud viimased 6 aastat. Klientideks on peamiselt füsoteraapiat vajavad lapsed, kuid teraapia sobib ka täiskasvanutele.
Hobuteraapia on füüsiliste, psühholoogiliste, kognitiivsete, sotsiaalsete ja käitumisprobleemidega inimestele strateegia, mis kasutab ära hobuse liikumist kui integreeritud sekkumise programmi, et saavutada tulemusi. Lisaks kasutab hobufüsioteraapia hobuseid ka vaimse tervise häiretega inimestega töö tegemisel. Puudega lapsed on tihti pidanud füsioteraapia käigus väga palju aega veetma kinnises ruumis protseduuridel. Hobuteraapia on võimalus veeta aega õues ning hobusega ratsutamine on lapsele huvitavam. Sellegipoolest ei väida Ere, et hobuteraapia on teistest ravimeetoditest parem, sest sobivaim ravi sõltub siiski patsiendi diagnoosist. Kuid lastevanemate tagasiside on väga positiivne ja nad tõdevad, et hobuteraapia on nende lapsi tõesti aidanud. Pakkuda teraapiat kodus, kus ei ole segavaid faktoreid ja laps saab keskenduda ainult hobusele, on samuti suureks plussiks lastele hobusega kontakti loomisel.
Kuna hobuteraapia on küllaltki kallis, siis on Ere püüdnud rahalisi vahendeid mujalt saada. Näiteks õnnestus hasartmängumaksu projektist saada toetust, mis katab sel suvel 10 lapse ja 5 täiskasvanu kaheksa korralise teraapia seansi kulud. Inimesi hobuteraapiasse saab suunata lastepsühhiaater, laste füsioterapeut ja rehabilitatsiooniplaani alusel.
MTÜ Keskküla Ratsaspordikeskus
Keskküla talu perenaise Anne Lahesoo sõnade kohaselt pakub ta ratsutamise võimalust kõigile soovijatele juba üle 15 aasta. Praegu on tallis 15 hobust. Saab käia sõitmas maastikul ja talli juures oleval treeningplatsil.
Põhilisteks klientideks on lapsed aga käivad ka mõned täiskasvanud harrastajad (ratsutamine annab tugeva füüsilise koormuse). Käime edukamatega ka võistlustel, kus oleme vabariigi tasemel saavutanud palju häid kohti. Kuna ka väiksemate oskustega lapsed tahavad võistluskogemusi omandada, siis alustasime eelmisel aastal traditsiooniga - teeme iga kuu lõpus oma talli treeningvõistluse.
Lastele meeldis väga, sel aastal jätkame. Igal sügisel korraldame oma talli võistlused, kuhu tulevad laste saavutusi vaatama ka nende vanemad, õedvennad jne.
Leina külas asub kaks liivakarjääri: Tahkuranna ja Metsaküla Tahkuranna liivakarjäär, rahvasuus rohkem tuntud Võiste karjääri nime all, avati 1977. aastal, kus kaevandati ehitusliiva. Karjääri lõunapoolses osas kaevandas TREV-1 ja põhjapoolses osas Pärnu KEK (hiljem OÜ Teed). 2011/2012 süvendati karjäär 2-2,5 m sügavuseks ja korrastati ümbrus. Tänaseks päevaks karjääris kaevandamist ei toimu ja avatud kõigile kalastajatele ning ujujatele.
Metsaküla karjäär
Tahkuranna vallas avati 1973.a., kui Pärnu TREV sai 4,2 ha suuruse mäeeraldise Surju-Laadi maanteelõigu mulde ehitamiseks. 1979.a. vormistati 0,98 ha suurune kirdesuunaline laiendus ja peale varu ammendamist soovitati ala rekultiveerida metsamaaks, kuid 12 aastat hiljem 1991.a. planeeriti Metsaküla karjääri järjekordset laiendamist 1,9 ha kirde poole. 2000.a. Pärnu Teedevalitsus loobus Metsaküla karjäärist ning uueks valdajaks on OÜ Teed.
Noored pered ja Hajaasustuse programm
Leina külla asub järjest rohkem elama noori peresid. Üheks suureks abiliseks on oma elu sisseseadmisel olnud neile hajaasustuse programm, mille eesmärgiks on toetada majapidamisi veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevustes. Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele lastega peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Projekti maksimaalne toetus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33,33% projekti abikõlblikest kuludest. Hajaasustuse programm on suunatud kõigile Eesti maakondade valdadele. Programmi rakendatakse aastatel 2013- 2014. Toetust taotleda saab kohalikust omavalitsusest, kus jagatakse ka infot ja nõu taotlemise kohta.
Tammanni talu noor perenaine Maia-Liisa Kasvandik, kes ostis talu Leina külla 2012. aastal ja praeguseks on perre sündinud pisike tütar, on just tänu hajaasustuse programmile tänaseks juba peaaegu saanud majja puhta vee läbi puurkaevu, valmimas on kanalisatsioon ja imbkaev. Suurimaks probleemiks ongi perele olnud pruuni värvi vesi, mis kraanist tuleb ja mida pere on kasutanud minimaalselt.
Leina külas inimestega vesteldes jääb kõlama rahva rahulolu, ollakse lootusrikkad tuleviku suhtes, teatakse rääkida nii mitmestki noorest perest, kes plaanivad lähiajal Leinasse elama asuda. Loomulikult ollakse väga uhked pisikeses külas asuva kuulsa Jõulumäe üle.
Artikli koostasid humanitaarnõunik Lene Hirvela ja sotsiaaltöö spetsialist Klaudi Tints
