Leppneeme sadamas toimub Prangli laeva pidulik liinilesaatmise tseremoonia
Reisiparvlaeva Wrangö ehitas laevaehitusfirma Reval Shipbuilding OÜ ajavahemikul 19. märtsist 2012. a kuni 23. oktoobrini 2013. a Prangli saarega ühenduse pidamiseks. Valminud teraskorpusega jääklassiga reisiparvlaev võib võtta pardale kuni 72 reisijat ning 2 sõiduautot või veoki kogukaaluga 10 tonni. Laev on võimeline läbima kuni 20 sentimeetri paksust silejääd. Laeva pikkus on 24,7 m ja laius 6 m, maksimaalne süvis 1,9 meetrit ning kiirus liinisõidul 10 sõlme, maksimaalne kiirus 12 sõlme. Laev kuulub riigile ja antakse kasutuslepingu alusel üle operaatorfirmale AS Kihnu Veeteed. Liinioperaator selgus Viimsi Vallavalitsuse korraldatud riigihanke tulemusel.
Reisiparvlaeva Wrangö maksumus koos käibemaksuga on 2 985 600 eurot. Laeva ehitust rahastati 100% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Reisiparvlaev Wrangö valmis tänu Euroopa Regionaalarengu Fondi projektile „Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine". Sama projekti toel valmisid katamaraan-tüüpi parvlaev Runö Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks 2012. aastal ja alumiiniumist monokorpusega parvlaev Abro 2013. aasta kevadel Abruka saarega ühenduse pidamiseks. Ehitamisel on uued parvlaevad Kihnu ja Vormsi liinile.
Uus laev tõstab Prangli rahva elukvaliteeti ja parandab transpordiühendust. Täna liinil sõitval laeval Vesta ei ole jääklassi ega võimalust vedada autosid ja kaupa, samuti puudub kraana.
Uus laev on mahukam ja turismihooajal võimaldab paremini rahuldada puhkajate vajadusi, mahutades pea 30 reisijat enam. Turismihooajal külastab saart ligi 5000 turisti, kes pakuvad tööd kohalikele ettevõtjatele.
