Siinkohal toon ära ühe esemeloo:

Need lokitangid pärinevad 1930-ndate aastate algusest. Algselt kuulusid need minu vanavanaemale.
Tangid asetati tuliste süte peale ja hoiti neid seal natuke aega. Seejärel katsuti niiske näpuga, kas need on kuumad. Kui tangid olid piisavalt kuumad, siis prooviti riidelapi peal ega need liialt ei kõrveta. Kui tangid kõrvetasid riiet, pidid need jahtuma, et juuksed ära ei kõrbeks. Kui mu vanaema ja ta õde noored olid, tahtsid nad endale lokke teha. Nad olid näinud, kuidas ema tangid ahju paneb ja seejärel lokke keerab. Vanaema tegi salaja pliidi alla tule ja pani tangid sütele. Muidugi ei osanud ta vaadata, kui tuliseks need võivad minna. Kui lokitangid oli paar minutit süte peal olnud, võttis vanaema need välja ja keeras enda juuksed tangide ümber. Tulemuseks ei olnud lokid, vaid tugev kärsahais ja peotäis kõrbenud juukseid, mis tangide külge jäid.

Terve nädala jooksul oli õpilastel võimalik uudistada 6.-12. klassi õpilaste poolt meisterdatud esikaasi välja mõeldud ajaloo- ja filosoofiaalastele ajakirjadele ning mängida kooli raamatukogus 7.-12. klassi õpilaste meisterdatud ajaloo-alaseid lauamänge.

Autor: Talis Tammearu (12. kl)

Humanitaarainete nädala eel vaadati kirjandustundides režissöör Leida Laiuse filmi „Libahunt". Film oli õpetlik ja puudutas paljusid, sest lugu vaatles teistsuguste õigust olemas olla.

Esmaspäeval, 11. märtsil kohtusid 7.-12. klasside õpilased Tiina osatäitja Ene Rämmeldiga. Põnevusega kuulati, kuidas Ene Rämmeldi näitlejatee algas, milline oli tema elu filmivõtete ajal ja pärast seda. Gümnaasiumi õpilased said kuulda ka tema elust Pariisis ja teekonnast Ristikivi luuleni.

Teisipäeval toimus kohtumine Margus Konnula ehk Contraga. Contra on luuletaja, tänapäeva rahvalaulik, kes eluterve nalja abil keerab maailma tagurpidi ja toob nähtavale ilustamata tõed. Nii tutvustas ta oma uuemaid luuletusi raamatutest „Isa sokk on matkasell" ja „Okseoksjon". Õpilased tänasid esinejat kõva aplausiga.

Samal päeval osalesid 4.-5. klasside õpilased nii võistkondlikult kui ka individuaalselt inglise keele viktoriinil. Põhiküsimusi esitati inglise keelt kõnelevate maade kohta, keeleoskusest olid haaratud nii grammatika kui ka sõnavara. Parim neljandate klasside võistkond koosnes 4.b klassi õpilastest (Aiki Urm, Anete Loreen Saar, Maarja Pilk), parim viiendate klasside võistkond aga 5.a klassi õpilastest (Laura Lemming, Eike-Kirke Kivistik, Triinu-Liis Fomitšev, Anna-Liina Maiste ja Gedly Tugi). Parim üksikmängija oli 5.a klassi õpilane Rasmus Kadaja.

Kolmapäev oli pühendatud vene keelele. 7.-9. klasside 5-liikmelistel leidlikel võistkondadel tuli lahendada erinevaid lõbusaid venekeelseid ülesandeid. Kõige edukamaks osutusid 7.b klassi õpilased Creete-Caisa Allik, Eero Maling, Indrek Karg, Merili Tõnisson ja Kadi Järv. Teise koha saavutasid 9.b klassi õpilased Maarja Mõts, Stella Toomsoo, Liisi Münter, Triin Sepp, Gerli-Maigret Kuhi. Esikolmikusse mahtusid ka 9.a klassi õpilased Cäroliin Sarv, Maritta Mägi, Karl Loorberg, Vootele Saatmann, Kristiina Rull.

6. klassidele toimus joonistusvõistlus "MINU KODUKOHT". Pildi juurde tuli õpilastel kirjutada ka väike venekeelne jutuke. Esikolmiku moodustasid sel korral 6.a klassi õpilased Hanna Ojamets (I koht), Birgit Pilk (II koht) ja Lisete Päevloo (III koht).

4.-6. klasside õpilastele toimus viktoriin teemal „Maailmaimed". Parimad tulemused saavutasid kuuendate klasside õpilastest Mihkel Märtson (24 punkti 26-st) ja Riko Raheste, Kaspar Kuningas, Hanna Ojamets ning Enn-Robert Kinnas (23 punkti), viiendate klasside õpilastest Jesper Toom (24 punkti) ja Laura Lemming (16 punkti), neljandate klasside õpilastest Aiki Urm (17 punkti).

Samal päeval leidis aset ka põhikoolide õigekirjapäev, kus 7.b klassi õpilane Greete-Caisa Allik saavutas oma vanuserühmas 3. koha. Järgmisel päeval oli gümnasistide kord õigekirjaga rinda pista. Tulemused olid omas vanuserühmas järgmised: Kerli Jaago 2. koht, Henri Tõnts 6. koht ja Kärt Leppik 6. koht.

Sel korral proovisid 4.-12. klasside õpilased kätt raadioteatri tegemisega. Esmalt tuli välja valida sobiv teos ja katkend, seejärel see lavastada. Põnevaks osutus sobilike helide leidmine ja tekitamine. Mõni klass kasutas selleks arvutit, teine sööklast saadud potte, lusikaid, nuge ja kahvleid. Kõik raadioteatri salvestused on üleval kooli kodulehel http://akg.vil.ee/?pg=127  Facebooki lehel said kõik soovijad oma lemmiku poolt hääletada. Rahvas ja žürii märkisid ära järgmised klassid: 1. koht 7.b klass „Kevade"; 2. koht 6.b klass „Kalevipoeg"; 3. koht  11. klass „Pipi Pikksukk". Heakskiidu on ära teeninud ka kõik teised klassid, kes sellel võistlusel osalesid.

Viimastel aastatel on 1.-4. klasside humanitaarainete nädalal rõhku pandud ilusa käekirja väärtustamisele. Kellelegi ei ole saladus, et lapsed veedavad suure osa oma vabast ajast arvutites ning seetõttu saab kannatada ka käeline tegevus. Ilus ja loetav käekiri on aga õppetöös väga oluline. Käesoleval aastal hindas õpilaste tööd kolmeliikmeline eesti keele õpetajatest koosnev žürii. Iga õpetaja valis kõikidest klassidest välja kolm paremat tööd ning märkis need värviliste täpikestega. Kõigi kolme õpetaja tunnustuse pälvisid: Viktooria Veidenberg 1.a klassist; Helena Maling ja Mariann Pruul 1.b klassist; Mirtel Vokk, Eva Lotta Metsa ja Tobias Tae 2. klassist; Ketrin Pärn 3.a klassist; Georg Teiter ja Grete-Marisabel Villbach 3.b klassist; Andra Villo 4.a klassist; Hanna Johanson ja Anete Loreen Saar 4.b klassist.

Selgitamaks välja parimad õigekirjatundjad, kirjutasid 1.-4. klasside õpilased etteütlust. Tekstid olid üsna rasked ja ilma ühegi veata töö esimestest klassidest kirjutas Kasper Palu, teisest klassist Harri Sokk, Eva Lota Metsa, Liisbet Vaiksaar ja Tobias Tae, kolmandatest klassidest Ursula Lina, Heili Koivil, Brigitta Uibo ja Timo Pilk ning  neljandatest klassidest Maarja Pilk.

Suur tänu kõigile humanitaarainete nädalal osalejatele.