Ligi pool tuhat ettevõtjat vallas - kas palju või vähe?

Ligi pool tuhat on ilus määratlus, kuid siiski kerge liialdus - täpsemalt öeldes on 436 ettevõtet ja FIEt äriregistri andmeil (01.01.2011. aasta seisuga) registreeritud Kehtna valda.

Kas seda on palju või vähe? Arvestades majanduslikult keerulist olukorda, teisisõnu masu, mis sulges paljude ettevõtete uksed, tuleks meil pigem rõõmsad olla. Kehtna vallas on mitmeid uuendusmeelseid ja edasipüüdlikke ettevõtjaid, kellele läheb korda valla areng ja käekäik. Kuid siiski on piisavalt ruumi ja arenguvõimalusi uutele investeeringutele ja ettevõtetele.

Selleks, et oma valla ettevõtjatega paremini tuttavaks saada, toimus ettevõtlusnädala raames Ingliste Rüütlimõisa aidas Kehtna valla ettevõtjate ümarlaud. Vallavalitsuse initsiatiivil kokku kutsutud ümarlaua esmane eesmärk oli koostöö elavdamine ettevõtjate ja omavalitsuse vahel.

Ümarlaual pidasid huvitavaid ja sisukaid loenguid SAst Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) Janek Kadarik, Tiit Rahkema ja Imre Reino. Janek Kadarik rääkis ettevõtjatele erinevatest toetustest ja nende saamise võimalustest. Rõõm oli tõdeda, et paljud meie valla ettevõtjad on RAEKi teenuseid kasutanud ja saanud toetusi oma ettevõtete arendamiseks.

Tiit Rahkema jutust jäi kõlama, et alustades oma ettevõttega teeme me kõik vigu ja nendest tuleb õppida ning iga õppetund on väärt kogemus.

Lisaks rõhutas Tiit Rahkema, et meil kõigil tuleks õppida selles kiires maailmas rohkem puhkama ja lõõgastuma, isegi siis, kui oled ettevõtja.

Õhtu lõpetas Imre Reino, kes andis põneva ülevaate Ingliste Rüütlimõisa ajaloost ja oma tegemistest. Tore on teada, et meie vallas tegutseb inimene, kellele läheb korda ühe vana hoone ajalugu ja käekäik. Teades, millises seisus olid mõis ja kõrvalhooned varem ja millised on need nüüd, tuleks müts maha võtta ja öelda: „Suured tänud sulle, Imre Reino, et oled võtnud oma hobiks Ingliste mõisa renoveerimise."

Arutelud tõid kaasa mitmeid huvitavaid mõtteid ja ideid nii ettevõtjatelt kui ka vallavalitsuselt. Näiteks pakuti välja Kehtna valla ettevõtjate ühenduse loomine. Kokkutulnud ettevõtjad ja korraldajad tõdesid, et sellised kokkusaamised on vajalikud, et õppida üksteist paremini tundma.

Birgit Kuntu,
arenduse ja ettevõtluse spetsialist

Kolm küsimust Kehtna valla ettevõtjale

1. Kuidas läheb teie ettevõttel majanduslangusest toibuvas Eestis?
2. Millist kasu tõuseks piirkondlikust ettevõtjate ühendusest?
3. Milliseid ettevõtteid oleks Kehtna valda vaja?

IMRE REINO, osaühingu Technosol juhatuse liige

1. Majanduslangust enda ettevõttes eriti ei täheldanud. Pigem vastupidi.

2. Ettevõtjad saavad omavahel suhelda ja võib juhtuda, et selle tulemusena on võimalik tellida teenuseid või kaupu lähemalt ja ei pea jooksma iga asja pärast Tallinna. Hetkel mul endal puuduvad teadmised, mida Kehtna valla ettevõtted toodavad ja müüvad. Viimasel ajal olen leidnud paar puidufirmat ja olen saanud ehituseks vajaminevat puitu kohapealt.

3. Ei oska vastata. Turismi vallas on vähe ettevõtlust või ei ole suutnud neid avastada.

JÜRI LANG, Ingliste Vesiveski Puhkemajanduse OÜ juhatuse liige

1. Majanduslangus tõi kaasa kinnisvara turu jahenemise ja nüüd on ettevõttel puhkemajandusse suunatavate vahendite nappus.

2. Küsimus asetub sellele, kuidas ja milles leida ühendav lüli. Ühel ettevõtjal on üht varuks ja teisel on midagi teist varuks, millest teada saamine võib mõlemale äärmiselt vajalikuks osutuda ja probleemid võivad saada lahenduse.

3. Paljud maad teenivad suure osa SKPst turismindusest. Kehtna vallas on palju väga ilusaid looduskohti ja ürgset loodust, mis lausa ootavad maaturismi. Paraku napib selle turule toomiseks vahendeid ja mis teha, ka kliente. Kui euronõudeile vastavat majutust ei ole, siis ei ole ka klienti. Kui ei ole klienti, ei ole mõtet vahendeid selle loomiseks kulutada. Nokk kinni - saba lahti.

MÄRT RIISENBERG, Kehtna Mõisa OÜ juhatuse liige

1. Hästi, sest oleme alles pärast 2009. a sügavat auku. 2010. aastal valmis noorkarjalautade rekonstrueerimine objekt, valmis 660 uut loomakohta noorkarjale. 2011. a tulemid veel selguvad, kuid tuleb keskmine-hea aasta.

2. Ettevõtjate õlatunde tekkimine oma lähinaabruses asuvate ettevõtjatega. Sealt kasvab välja ka reaalne kasu omavahelistest suhetest.

3. Selliseid, mis tooksid valla eelarvesse tulusid ning hoiaksid olemasolevaid töökohti ning tekitaksid uusi töökohti ning selliseid ettevõtteid, mis ei suurendaks valla abi vajavate inimeste hulka.

AARE LEINBERG, Ingle ASi juhataja

1. Ka Ingle toibub. Nüüd on viimane aeg uusi sihte ja investeeringuid teha, et uue languse alguseks valmis olla.

2. Ettevõtjate ühendus koondaks ettevõtjaid ja oleks koht, kus ettevõtlikud inimesed saaksid vabalt muresid rääkida ja teiste kogemustest õppida. Veelgi atraktiivsem oleks ühe ettevõtja probleemi lahkamine ja kollektiivselt lahenduse leidmine.
Tean, kui raske on üksinda keerulisi otsuseid vastu võtta.

3. Ma usun, et kõik ettevõtjad vajaksid Paluküla tervisekeskust, kus saaks ka füüsiliselt pingeid maandada.

Kaire Soomets,
Valla Vaatleja toimetaja