Kontserdil esinesid Keila linna laulukoorid: Keila Kooli mudilaskoor Anu Matteuse juhatusel ja saatjana klaveril Tiia Peenmaa, Keila Kooli noortekoor Kadi Härma juhatusel, Keila linna poistekoor Elviira Alamaa juhatusel ja Gerli Kirikali saatel, Keila Kooli noortekoor Anu Matteuse juhatusel, segakoor Miikael Pille Metssoni juhatusel, segakoor la&Do Ilona Laido juhatusel, segakoor Noodimurdjad Gerli Aet Arrase juhatusel ja Neeme Arrase saatel, segakoor Keila Anu Matteuse ja Arvo Pihlametsa juhatusel, saatja Eva Teppo. Solistidena esinesid Marika Pabbo ja Stina Adermaa. Lõpetuseks laulsid kõik osalenud Keila koorid ühendkoorina, dirigeerisid Ilona Laido ja Arvo Pihlamets.

Linna sünnipäeva tähistama ja kultuurielamust saama oli tulnud kirikutäis rahvast.

Keila linnapea Enno Felsi sõnavõtust linna 75. aastapäeva kontsertaktusel

Hea Keila rahvas!

Maikuu on linna sünnipäevakuu. 75 aastat tagasi sai Keila linnaõigused. Üks Peterburi ajaloolane on avaldanud mõtte, et Peterburi linn ei vajagi inimesi, vaid olevat võimas ja kaunis ka ilma nendeta.

Inimesed oleksid vaid kui toredad dekoratsioonid. Ilmselt võib selles metafooris terake tõtt olla. Suurlinnades muutuvadki sümboliteks pilvelõhkujad, metrood, neoontulede valgus. Metropol on ebaisikuline ja kogukonnatu.

Meie aga elame väikelinnas, kus sümboliks on tema inimesed. Keila esimene linnapea Johann Tähe on öelnud: „Keila tulevik on selles, et kes ei taha elada suures linnas, see tuleb Keilasse.

Siia võib ta ehitada oma ilusa majakese, harida väikest maalapikest ja elada rahus. Nii on Keila kasvamine juba alanudki."

Jah, tõesti, selle 75 aastaga on Keila kasvanud nii geograafiliselt, arvuliselt kui ka kultuuriliselt. Loodan, et siia elama asunud inimesed ei ole pidanud pettuma.

Keila linna kodanikul on õigus nõuda elamisväärset elukeskkonda - korras teid-tänavaid, kooli- ja lasteaiakohti, arstiabi kättesaadavust, spordirajatisi ja kõiki avalikke teenuseid. See on linnakodanike õigus, mida tuleb vajadusel ka linnajuhtidele meelde tuletada. Samas on meil kõigil võimalus ka ise kogukonna töösse panustada ja meie ühist olemist rikastada.

Kui hästi meil läheb, kui õnnelikud oleme, kui palju on hoolimist - see sõltub meie kõigi heast tahtest ja panusest. Et sünniks ja kestaks elamisväärne kogukond, peab rohkem olema seda, mis meid ühendab ja liidab. Mis liidab Keila elanikke?

Tänavate korrashoid, prügiveo korraldus on muidugi olulised, kuid olmeprobleemid tulevad ja lähevad. Kõige tähtsam on siiski inimene.

Läbi ajaloo on siinsed inimesed kogukonna vaimu elus hoidnud. Tulevikus toimetavad ja töötavad siin juba meie järglased. Aga täna on meie aeg, täna on meie võimalus - kuidas seda kasutame ja millise Keila tulevastele põlvedele pärandame, on meie teha. See teadmine ja vastutus meid ühte liitma peakski. Tunnustan kõiki, kes on igapäevatöö kõrvalt leidnud aega kogukonna jaoks!

Keila on õnnelik linn, kus tegutseb palju spordi- ja huviklubisid, kus pühendunud eestvedajad haaravad igapäevaselt tegevustesse sadu noori. Oleme uhked erinevate omaalgatuste üle: Lions-ja Kiwanis Klubid, Hiirekese Mängutuba, MTÜ Töötahe, laulukoorid ja muusikud, kirikud ja kogudused, pensionäride ühendus jne. Need on ettevõtmised, mis võrsunud Keila elanike endi hulgast.

Sellised algatused teevadki meist Keila linna ja annavad meie kogukonnale ainuomase näo. Majadest teevad kodu inimesed ja ühest väikesest linnast saavad luua Keila linna ainult keilalased ise.

Nagu Keila esimene linnapea, soovin ka mina, et meie linn õitseks ja kasvaks. Soovin, et kodanikualgatused ja kodanikuaktiivsus ei raugeks. Soovin, et siin linnas valitseks usaldus ja üksmeel!

Õnne teile, lugupeetud Keila linna kodanikud!