Linnaarhitekt Kaire Koitne: Keila peamised maamärgid on jõgi ja raudtee
Mida teadsite Keilast enne linnaarhitektiks saamist?
Ma ikka teadsin Keilat ka ja olin käinud siin palju kordi juba lapsena. Keila oli minu jaoks üks väike kena linnake, mis üsna palju sarnanes Nõmmega, kus ma kasvasin.
Kuidas kirjeldaksite Keilat arhitektile, kes pole kunagi Keilas käinud?
Keila kujunemisel on ajalooliselt olnud olulised kaks peamist maamärki - jõgi ja raudtee, seetõttu on tekkinud siia lääne suunas arenev väikelinn, kus on esindatud väikestes mastaapides erinevate ajastute moevooludele iseloomulikku hoonestust. Eriti väärikas ja kaugele nähtav hoone on Keila Mihkli kirik.
Linna asukohast tingituna on suur osakaal elamuehitusel, valdavalt on aedlinnale iseloomulikud väikeelamud ja lisaks on rajatud kaubandus-, teenindus-, äri-, tootmis- ja sotsiaalhooneid. Mulle tundub, et arengu kavandamisel on alati arvestatud, et Keila linn jääb Harjumaa keskuseks, kus on inimesele kättesaadav kõik igapäevaeluks vajalik. Minu arvates on eriti oluline elujõulises linnas tööstuse arendamine, mis annab töökohti ja loob väärtusi. Keilas on tööstuspiirkonnad nii linna põhja- kui ka lõunaosas, kus ettevalmistused arenguteks on detailplaneeringutena valmis.
Linnaarhitekti töö on ütemata bürokraatlik. Leidub selles ka loomingulisi momente?
Linnaarhitektina olen küll ametnik, kuid mõtlen ikka loominguliselt. Arhitekte on loomingulisteks inimesteks koolitatud ja see printsiip avaldab meile mingil määral mõju kõikides eluvaldkondades.
Kas linnaarhitekt on kergem olla majanduse buumi või kriisi ajal?
Minu jaoks ei ole eriti erinevust, võib-olla ainult töömahus. Buumi ajal oli rohkem ülepaisutatud planeeringuid ja ühekordseid arendajaid, kuid kui nende soovid reaalse olukorraga ei sobinud, siis nad muutusid või lihtsalt langesid ära. Tasakaalu hoidmine on siin väga oluline.
Kõik planeeringud, kavatsused ei teostu. Millest on olnud kõige rohkem kahju?
Planeeringu koostamine on pikk protsess ja selle käigus jõuavad kõik osapooled olukorda põhjalikult analüüsida. Kõik algatatud planeeringud ei jõua kehtestamiseni. Praegu tuleb meelde Keila linnas ainult torutehase planeering Jõe tänaval, mis detailplaneeringu viimases staadiumis tellija soovi kohaselt katkesti. Mina liitusin siis protsessi alles päris viimases etapis, kus selgitati välja, et linn ei ole ühegi otsuse tegemisel valesti toiminud.
Keilal on justkui kolm keskust - jaama juures, Keskväljakul ja tervisekeskuse juures. Kas neljas keskus võib tekkida kaubanduskeskuste juurde?
Keilas on linna keskosa, mis hõlmab maa-ala kirikust kuni raudteejaama ja selle kohvikuni, sealt kooli, raamatukogu ja ujulani ning tagasi kultuurikeskuseni. See on suures osas miljööväärtuslik ja paras maaala jalgsi kõndimiseks, kust igaüks võib leida endale mingi sobiva koha.
Tulenevalt kaasaegsest elustiilist on kauplused muutunud kaubanduskeskusteks, mida külastatakse mõni kord nädalas autodega, et osta korraga rohkem kaupa, seega nende asukohad valitakse enamasti linna äärealadele suurte teede äärde. Ma arvan, et nn tõmbekeskuseks need Keilas ei kujune.
Siin tuleks kohvikute jms rohkem elavdada linna miljööväärtuslikku osa.
Millised on Teie jaoks 5 ilusamat ehitist Keilas?
Pakun mõned hooned, mille tekkimise juures olen ametnikuna osalenud. Kas need just kõige ilusamad hooned on, aga need on muutnud keskkonda olulisel määral:
1. Usin Keila lõunaosa tööstuspiirkonnas. Olin rõõmus, kui asukoha valikul osutus parimaks meie pakutud koht.
2. Grossi kauplus - vanast räämas tootmisettevõttest ehitati korralik kauplusehoone.
3. Lätte kool - mulle nii väga meeldib, kui Keskväljaku ajalooline hoone saab ilusasti korda ja seal saavad lapsed õppida.
