Linnapea veerg: Kas hakkepuidukatlamaja ehitamine oli õigustatud?

Kuigi käes on soe suveaeg, tahan ma täna kirjutada Võhma linna soojamajandusest. Viimasel ajal on ajakirjanduses palju räägitud sellest, et küttepuidu hind on tõusuteel ja seetõttu on soojatootjad sunnitud tõstma väljamüüdava soojusenergia hinda. Ka Võhma osas on tekkinud õigustatud küsimus, et kas meie hakkepuidukatlamaja ehitamine oli õigustatud ning ehk oleks olnud võimalik vanaviisi põlevkiviõliga edasi kütta.

Pean vajalikuks asja pisut selgitada. Võhma põlevkiviõlil töötavad katlad olid katlamajja paigaldatud soojamajanduse rekonstrueerimise käigus 1995. aastal. Selliste katelde tööiga on ca 20 aastat ja lihtne arvestus näitab, et katelde eluiga oli lõppemas ning lähiaastatel oleks tulnud soojamajandus ikkagi rekonstrueerida. Kahtlemata oleks vanade õlikatelde asendamine uutega õlil töötavate kateldega olnud oluliselt odavam investeering, kuid arvestama peab ka, mis maksab edaspidi kütmine. Otsuse tegemise aluseks sai tellitud tasuvusuuring, mille alusel õlikatelde asendamise puiduhakkekatlaga tasuvusaeg oli 50% rahastuse korral 5,6 aastat, kusjuures tingimuseks oli, et investeeringu tõttu ei tohi soojusenergia hind tarbija jaoks tõusta. Tasuvusuuringus ei arvestatud kütuse hinna võimalikku kallinemist, sest selle etteennustamine on pea võimatu. Tänaseks on kütuse hinnad tõepoolest tõusnud ja seetõttu tuleb vaadata, mis seisus oleme täna tasuvusuuringu põhjal. Toon siinjuures välja mõned numbrid.

Tasuvusuuringus oli põlevkiviõli hinnaks arvestatud 4300 krooni (274,82 eurot)/tonn, täna on õli hind ca 6000 krooni (383,47 eurot)/tonn. Täna Võhmas kehtiva soojusenergia piirhinna aluseks on arvestatud õli hinnaks 5000 krooni/tonn. Kuna kütuse maksumuse osakaal moodustab kogu soojuse tootmishinnast ca ¾, siis oleks vanaviisi jätkates tulnud täna juba väljamüüdava soojusenergia hinda oluliselt tõsta.

Hakkepuidu hinnaks oli tasuvusuuringus arvestatud 190 krooni (12,14 eurot)/m3. Selline oli ka reaalne hind, kui hakkepuit oleks ostetud otse tootjalt. Eelmisel kütteperioodil ei ostnud AS Võhma ELKO hakkepuitu otse hakkepuidu tootjatelt, vaid puidu omanikult ja puidu hakkimine ning transport organiseeriti ise. Selliselt tuli hakkepuidu hinnaks katlamaja laos ca 150 krooni (9,59 eurot)/m3. Samuti võimaldas selliselt varutav puit tagada kütte kvaliteedi ning vältida, et tarnija müüb katlamajale puidu-lume segu, mis viib oluliselt alla katla kasuteguri.

Ka küttepuidu hind on tänaseks tõusnud, kuid samamoodi puiduhaket varudes on tasuvusuuringus oleva 190 kroonini veel ka kasvuruumi ning soojaenergia hinnatõusuks vajadust pole. Lõppenud projekti käigus rekonstrueeriti ka üle 500 meetri soojatrasse ning ka see tõstab süsteemi efektiivsust.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et tänane süsteem võimaldab linna kütta nii hakkepuidu kui ka mõnel määral põlevkiviõliga ja süsteemi paindlikkus on suurem. Arvestama peab ka kütuste ja soojusenergia edasise kallinemisega tulevikus ning lõppkokkuvõttes ei olegi väga vahet, millest soojus on toodetud. Kui soojatootmine Võhmas on kaasaegne ja efektiivne, siis soojusenergia kasutamine jätab oluliselt soovida. Oluliseks saab see, kuidas toodetud sooja saab lõpptarbija juures võimalikult mõistlikult kasutada ning kokku hoida. Oluliselt tuleb parandada hoonete soojapidavust ning küttesüsteemide efektiivsust. Täna on just korterelamute osas selleks ka mitmeid võimalusi ning kutsun elanikke üles majade soojustamisse oluliselt tõsisemalt suhtuma. Mitmel pool Eestis rekonstrueeritud majades on pärast rekonstrueerimist makstavad küttearved oluliselt vähenenud ning vähenemise arvelt saab ilusasti maksta rekonstrueerimiseks võetud pangalaenu. Samuti on oluline rekonstrueeritud maja parem mikrokliima ning tõuseb ka kinnisvara väärtus.

Kui jutt juba väga tehniliseks läks, siis tuletan veel meelde, et vastavalt volikogu otsusele saab linna põhjaossa rajatud vee- ja kanalisatsioonitrassidega 30% võrra soodsamalt liituda veel kuni 12. augustini, mil täitub üks aasta trassidele kasutusloa andmisest. Pärast seda kuupäeva liitujad peavad tasuma kogu liitumispunkti rajamiseks tehtud kulutused - 12000 krooni (766,94 eurot).