Linnas lehma pidav naine: loom sunnib hommikul tõusma

Tallinnast Õismäe ringilt mööda Rannamõisa-Klooga maanteed Tabasalu poole sõites on kindlasti paljud märganud tee ääres heina nosivat ja aeg-ajalt ükskõikselt möödavuravaid autosid silmitsevat lehma. Pikkade sarvedega, tumedakirjut. Mõni möödasõitja on ehk auto kinnigi pidanud ja uurinud, kuidas üks sarviline linnas rahulikult rohtu sööb, kirjutab Harju Elu.

"Tegelikult algas see kõik ammu," Geete Kotka, lehma perenaine, kes märtsis oma 80. sünnipäeva tähistas. Loomad on tema ellu kuulunud lapsest saati.
"Varem oli mul kolm lehma, nüüd üksainus," ütleb perenaine. "Poeg aitab talveheina teha, jõusööta ostan natuke juurde. Minu lastelastel piimast puudus pole. Samuti kohupiimast mitte, kõike oskan ise teha," ütleb koos tütreperega elav krapsakas naine. Ka lehte loeb ta ilma prillideta. Ja autot juhib.

Kas aga ikka see ühe lehma pidamine ka majanduslikult ära tasub? Tuleb ju tänapäeval ennekõike ikka majanduslikult mõelda.
"Kas see oleks parem, kui ma kodus kotil vedeleksin või kuskil hooldekodus oleksin?" küsib perenaine vastu. "Loomas on elu. Loom sunnib hommikul tõusma, heina tegema, lüpsma. Liikuma. See ongi elu."

Kui aga möödujad tulevad ja küsivad, mida see lehm linnas teeb, siis ütleb Geete Kotka hoopis vastu - lehm on siin alati olnud, seletage nüüd, kuidas see linn lehma juurde sai.

Loe pikemalt Harju Elust.