Linnupesi ei tohi pesitsusajal lõhkuda
Vastavalt looduskaitseseadusele on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud teatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel. Seega on praegu, kui on lindudel pesitsusaeg, pesade hävitamine rangelt keelatud.
Keilast oli jõudnud Eesti Loomakaitse Seltsile teade, et ühes kortermajas on otsustatud hävitada räästasse tekkinud pääsukese pesad. Loomakaitse Seltsi ja linnavalitsuse kiire reageerimise tulemusena on pesad alles ja linnupoegadel lastakse suureks kasvada.
Keilas on teada ka kure ja paljude teiste lindude pesi. Pesitsusaegse kaitse alla kuuluvad neist kõik.
Ornitoloogid Eet ja Aarne Tuule selgitavad, miks praegusel ajal pääsukesed aktiivsemaks on muutunud:
Pääsukesed olid jälle kuiva ilmaga hädas ning eelkõige oli neil pesaehitusega ja pesade püsima jäämisega raskusi. Võimalik, et osa pesi pudenes kuumaperioodil maapinnale. Linnud ootasid vihmad ära ja nüüd läks kiireks pesaehituseks. Selge see, et sel suvel ei tohi majaelanikud küll midagi muud ette võtta, kui pesade alla maapinnale näiteks mingid paraja suurusega plaadid asetada, et hiljem oleks lihtsam sinna kogunenud väljaheited eemaldada. Üldreeglina püüavad inimesed pääsukestele uusi elamisvõimalusi luua, näiteks vastavate pesaaluste sobivasse kohta paigaldamisega. Mitte aga neid eemale tõrjuda.
Suitsupääsuke on juba teistkordselt Eesti Ornitoloogiaühingu käeasoleva aasta aastalinnuks ning info saamiseks saab kasutada vastavat kodulehte, kus on juttu ka räästapääsukesest (ning olulist vahet selles küsimuses neil liikidel pole).
EOÜ link. http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/aita-paasukesi/
Info:
Soodsate ilmaoludega valmib pääsukese pesa seitsme-kaheksa päevaga. Siis tulevad sisetööd- vooderdamine karvade, villa, sulgedega. Pesa on ülevalt lahtine nagu pooleks lõigatud ja õõnestatud kaalikas, kuhu emalind muneb viis-kuus muna.
Tavaliselt on suitsupääsukestel kaks kurna aastas, pesitsusareaali põhjaosas üks. Esimeses kurnas on enamasti 4 - 6, teises 3 - 5 muna. Munemise ajaks on varajased hommikutunnid, enamasti kella 5 ja 8 vahel, kusjuures iga päev munetakse üks muna. Munad on valge taustaga, millel leiduvad hallid ja punakaspruunid tähnid ja laigud. Emalind haub üksi 14 - 15 päeva, ilmade jahenemise puhul 2 - 3 päeva kauem.
Pojad kooruvad pesades enamasti 24 tunni jooksul, kuid et haudumine algab küllalt sageli enne viimase muna munemist, siis võib poegade koorumine kesta ka paar päeva ning halva ilma korral veelgi kauem. Üsna varsti, umbes tund aega pärast koorumist on pojamaimukesed juba toitu vastu võtnud. Mõned tunnid pärast poegade koorumist tuleb tavaliselt ka isalind pesale ja võib neid soojendamagi hakata.
Kahe nädala vanuselt õpetatakse pojad juba lendama ja putukaid püüdma. Ööseks tuuakse aga nad tagasi pessa.
Pesast lahkuvad suitsupääsukese pojad täiesti lennuvõimelistena umbes 17. - 22. elupäeval. Seejärel tullakse veel mõnda aega ööseks pessa magama.
Septembris suureneb suitsupääsukeste arv mõnes parves tuhandeni, mõnikord enamgi. Majakatustele, telefonitraatidele ja -postidele kogunevad nüüd suured parved suitsupääsukesi. Algab lahkumine talvituspaikadesse.
Roosna-Alliku Põhikooli õpilase Mariann Guutmanni uurimustöö "Aasta lind 2011 - suitsupääsuke", Juhendaja: Jaanika Alliksoo
