Lohusuu vanurite seltsipäev viis eakad Avinurme

27. aprillil käesoleval aastal oli Lohusuu vanuritel jälle seltsipäev. Seekord sõitsime Avinurme hooldekodusse vanureid lõbustama. Kokku oli eakate gruppe viiest vallast. Hooldekodu vanurid ootasid meid suures saalis.

Mitmed oli keppidega ja päris paljud ratastoolidel. Laulsime neile laule kodust, kevadest ja noorusmälestustest. Õie Sildoja luges kolm ilusat luuletust. Ka teiste valdade aktiivsed vanurid olid väga hea ettevalmistuse esinemiseks teinud. Meil oli hea meel rõõmustada neid, kes oma eluga enam ise toime tulla ei saa. Kohtasin ka Lohusuu elanikku Vallyt,  kellele meeldisid kõik etteasted. Hiljem rääkisin temaga juttu ja läbi pisarate kurtis ta, et tema kodu jäi üksinda maha. Mis mul muud öelda, kui et kord tuleb ka see aeg, kus praegune eluase tuleb maha jätta, sest oleme rändurid siin ilmas. Soovisin Vallyle, et jumal talle tervist ja rõõmsat meelt annaks ning et ta ümbritsevate käte hoolitsuse eest tänulik suudaks olla. Edasi läksime Avinurme luteri kirikusse, kus oli parajasti remont. Meid juhatati kõrvalmajja, kus tutvusime kiriku ajalooga. Seal oli ka käsitöö näitus-müük. Oli varda-, telgede- ja puidutöid. Silmailu oli palju.

Peagi oodati meid tagasi hooldekodu sööklasse lõunale. Pikk laud oli päris pidumoodi. Meile pakuti pirukaid puljongiga, praadi kartuli ja kapsaga ning kohvi kõrvale veel kringlit. Oli mõnus olla, sest olime ju kõik eakad „noored" ja mõned kutsusid meid isegi tüdrukutes. Teel koju olime väga rõõmsad, sest muljetada oli palju ja külaskäigust saime palju positiivseid elamusi. Nagu alati tõi valla masin meid tasuta koduväravasse. Soovin, et keegi üksteist rõõmustamast ei väsiks.