Loksa linn tunnustas oma tublimaid
Kontserti esimeses osas esines Aavo Otsa Muusikastuudio vaskpilliansambel. Nende esinemine oli suurepärane ja meeleolukas.
Seejärel sai sõna linnapea Värner Lootsmann. Ta andis pidulikult üle Loksa linna tänukirjad ja aukirja, Loksa linna Aasta Noore ja Aasta Sportlase meened, Loksa linna Aumärgid, teenetemärgid ja Loksa linna Aukodaniku tunnistuse. Kontserti teise osa sisustasid Loksa taidlejad ja noored muusikud ning etlejad Juule Laurendi, Triin Makuhhini, Diana Gromova, Raidi Andre ja Urve Toompuu juhendamisel.
Kõike jäädvustas Tippfoto OÜ fotograaf Peeter Hütt.
Loksa linna 2014 tunnustatud
LOKSA LINNA AUKODANIK 2014 ON ILMAR MURAKAS
Ilmar Murakas on sündinud 1933. aastal. 1954. aastal määrati ta Loksale tööle. 1956. aastal töötas Ilmar Murakas Loksa Kultuurimaja direktorina. Aastatel 1957-1959 õpetas ta lastele muusikat ja akordionimängu Loksa Keskkooli muusikaklassis. Tollel ajal oli Loksa keskkoolis 4 orkestrit: rahvapilli-, puhkpilli-, estraadi- ja tantsuorkester. Ilmar oli aktiivne kaasalööja ja organiseerija. Samal ajal oli ta ka Loksa Kultuurimaja kunstiline juht ja akordionist. Aastatel 1959-72 jätkas ta akordionimängu õpetamist Loksa Keskkoolis, omandas ise samal ajal keskerihariduse akordioni erialal Tallinna Muusikakoolis. 1972. aastal oli ta koos Raidi Andre ja Erika Kasetaluga Loksa Muusikakooli asutajaks. Ilmar Murakas läbis kitarriõpetajate kursused ning hakkas andma kitarritunde. Ta töötas õpetajana Loksa Muusikakoolis kuni 2004. aasta märtsini. Lisaks kitarrimängule õpetas ta ka süntesaatoril mängima. Õpetajatööd on Ilmar Murakas teinud 47 aastat ning seda pühendumuse ja äärmiselt suure missioonitundega. Loksa kultuurielus ei läinud mööda ükski kontsert, kus ei oleks esinenud tema õpilased. Ilmar Murakale omistati Loksa linna Aukodaniku tiitel Loksa kandi kultuuri- ja hariduselu edendamise eest.
LOKSA LINNA TEENETEMÄRGID anti Anne Moksile ja Nataliya Ivoninale.
Anne Moksil täitub käesoleval aastal 40 tööaasta Loksa apteegis. Teenetemärgi kandidaadiks esitas ta Loksa apteegi nimel Loksa apteegi juhataja Elbe Järve. Anne Moks lõpetas Tallinna Meditsiinikooli 1974. aastal ning asus farmatseudina tööle Loksa apteegis. Anne Moks on alati abivalmis, sõbralik ja vastutulelik, arvestab alati vastavalt võimalustele klientide vajadusi, oskab kuulata ja nõu anda, on oma töös kompetentne. Ta on hooliv, mõistev - inimene, kelle poole on lihtne pöörduda, ta kuulab, soovitab, toetab hea sõnaga. Annele on väga olulised kodu ja perekond. Anne Moksile anti Loksa linna Teenetemärk pikaaegse ja tänuväärse töö eest Loksa kandi farmatseudina.
Nataliya Ivonina esitas Loksa linna Teenetemärgi kandidaadiks Loksa Lasteaia Õnnetriinu kollektiiv. Nataliya Ivonina on lõpetanud Moskva Pedagoogilise Instituudi. 1982. aastal alustas ta Loksal tööd kasvatajana, mõne aja päras töötas ta juba samas lasteaia metoodikuna, ta oli loominguline, õiglane ja alati töötajate eest seisev. Kui valmis praegune lasteaiahoone, siis pakuti talle seal tööd juhatajana, ta töötas Loksa Lasteaias kuni pensionile minekuni 1992. aastal. Ta komplekteeris kogu lasteaia - sisustus, mänguasjad, metoodiline materjal, lasteaia õueala. Sel perioodil oli lasteaias 10 rühma ja kolm algkooli klassi. Kogu tema töö oli suunatud laste tervisele ja arendamisele. Ta oskas liita ühtseks meeskonnaks noored inimesed, kes tulid Loksa Lasteaeda tööle. Ta oli avatud uutele väljakutsetele, oli alati tähelepanelik ja taktitundeline. Loksa linna Teenetemärk anti Nataliya Ivoninale pikaaegse tähelepanuväärse panuse eest Loksa hariduselu edendamisel.
LOKSA LINNA AUMÄRGID said:
Ain Kasetalu - Loksa linna infotehnoloogia arendamise eest;
Vaike Reinla - MTÜ Rannamännid töös aktiivselt osalemise ja pensionäride ühenduse töö organiseerimise eest;
Vladimir Kholod - aktiivse töö eest Loksa linna kultuurielu elavdamisel ja sotsiaalsfääri arendamisel.
Loksa linna Aukirja sai Loksa kiirabi tänuväärse töö eest ja seose Loksa kiirabi 30. aastapäevaga.
LOKSA LINNA AASTA SPORTLANE ON EPP PAALBERG
Epp Paalberg on juba aastaid saavutanud märkimisväärseid tulemusi kergejõustikus ja suusatamises nii maakondlikul kui ka vabariiklikul tasemel. Epp õpib Loksa Gümnaasiumi 8. klassis, kuid 2013. aastast on Epul ette näidata Harju meistritiitel nii naiste kui ka N16 vanuseklassis. Epp on 2013. aasta Eesti meistrivõistluste hõbemedali omanik 1500m takistusjooksus ja 4. koha saavutas ta 400m jooksus. Eesti karikavõistlustel murdmaajooksus tüdrukute B vanuseklassi 1500m distantsil 1. koht. 2013. aasta Eesti Rukkilillemängudel 1. koht 1500m jooksus, 2013. a Jaak Mae karikavõistluste 1. koht, Piret Niglase auhinnavõistluse 1. koht, ETV-Swedbanki noorte suusasarja 2012/2013 kokkuvõttes 6. koht (4 võistlusel oli viie parema hulgas, parim koht oli Holstre-Polli 10 km klassika 3. koht). Epp osaleb alati Loksa linna spordivõistlustel. Tema nimel on 13.-14. a tüdrukute Loksa kooli rekordid 100m, 200m, 400m ja 800m jooksus. Ta on ka aktiivne kodutütar, kuulus Loksa kodutütarde võistkonda, kes võitsid 2012. a vabariikliku nooremate kodutütarde matkamängul 1. koha.
LOKSA LINNA AASTA NOOR TIITEL OMISTATI TAAVI TŠERNJAVSKILE.
Taavi Tšernjavski on väga aktiivne ja ettevõtlik Loksa kooli tegemistes, ta on Loksa Gümnaasiumi silmapaistvamaid õpilasi. Kõikide kooliaastate jooksul on ta edukas olnud nii õppetöös, spordis kui ühiskondlikus tegevuses. Taavi on meeldiv ja korrektne noormees, kes on pälvinud nii õpilaste, õpetajate kui üldsuse lugupidamise. Taavi on koolis suureks autoriteediks nii sportlase kui koolikaaslasena. Sporditreeningute ja võistluste kõrvalt on ta osanud oma aega arukalt ja ratsionaalselt planeerida ning tema soov hästi ja kohusetundlikult õppida on tähelepanuväärne. Samuti osaleb ta enamasti kõikidel klassi- ja kooliüritustel, olles sageli organiseerijaks. Taavil on esinemisjulgust ja väljendusoskust, soov oma mõtteid ja kogemusi-oskusi teistega jagada, kaaslasi innustada.
Loksa linna tänukirjad said: Elsa Rentsel, Urve Veiler, Aili Raudla, Merike Tammemäe, Kaire Kotkas, Marina Letfullina, Eve Jürgens, Zoya Ivanishkina, Maret Maisto, Nadezhda Tokareva, Hannes Peetermann, Jüri Veber, Hilleri Treisalt, Tiina Murdvee, Lemara Vahi, Sirje Mikiver, Tiina Nozdratenko.
Loksa Linnavalitsus tänab kõiki kontserdil esinenuid ja nende juhendajaid. Suur tänu toetajatele ja kõikidele, kes aitasid kaasa eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistamisele Loksal.
Loksa linnapea Värner Lootsmanni Eesti iseseisvuspäeva kõne 23. veebruaril 2014. aastal
Kallid loksalased!
Lugupeetud külalised!
Daamid ja härrad!
Eesti Maanõukogu kuulutas end oma otsusega 28. novembrist 1917 kõrgema võimu kandjaks Eesti territooriumil. Kolm kuud hiljem, 23. veebruaril 1918. aastal kuulutati Pärnus välja Eesti Vabariik.
Järgmisel hommikul öeldi „Eesti iseseisvuse manifest" veelkord rahvale maha Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist õpetaja Hasselblatt poolt. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Oli 24. veebruar 1918. Eesti riik oli sündinud.
Neist sündmustest lahutab meid 96 aastat.
Vabariigi loomise aeg oli keeruline ja raske. Tõenäoliselt oleks Eesti Vabariik sellisena nagu me seda teame ka sündimata jäänud, kui meil poleks olnud sõpru, kes meile raskel hetkel abikäe ulatasid. Soome vabatahtlike saabumine major Ekströmi juhtimisel tõid vabadussõja käiku pöörde ja see hõimuvellede abi oli hindamatu.
Veelgi enam kui sõjakuulsust ja südikat vastupanu, hindaksin aga noore Eesti riigi kiiret suundumist esimese 20 iseseisvusaasta jooksul ebastabiilsest ja sõjast lõhutud riigikorrast väärika demokraatiani.
Eest riigi jaoks on veebruarikuu ka rahu- ja vabadusekuu. Veebruarikuus saime me oma Eesti riigi ja veebruarikuus, kaks aastat hiljem allkirjastati Tartu rahuleping. Kuidas hindaksid toonased Tartu rahulepingu läbirääkijad tänaste poliitikute toimetamisi Eesti riigi majanduse juhtimisel, me ei tea, aga kindlasti poleks nad nõus sellise piirilepinguga, mis 18. veebruaril 2014 allkirjastati - ilma sisulise diskussiooni ja omapoolsete nõudmisteta. Aga täna on see reaalsus.
Eesti säilitas omariikluse kuni 1940. aastani, millele järgnesid okupatsiooniaastad, mille käigus hukkus Eesti mehi nii ühel kui teisel pool rindejoont ja see oli alles algus. Teine maailmasõda ning sellele järgnenu on selgeks kinnituseks, et Eesti vabaduse garantii saab olla üksnes igakülgsele rahvusvahelisele koostööle tuginev, riigi rahumeelne ja kiire areng.
Viiekümne okupatsiooniaasta järel, 20. augustil 1991 taastasime Eesti riikliku iseseisvuse.
Eesti Vabariik on loodud paljude kannatuste kiuste. Eesti jonn ja visadus on olnud meie raskustest räsitud rahvale tugevaks püsimajäämise pandiks. Veriselt ja raskelt on tulnud vabadus, mille ihalus on kandnud rahvast muinasajast läbi orjapõlve, mitmete sõdade, vallutajate ja okupatsioonide.
Ajalugu on näidanud, et maailm võib muutuda hetkega. Eelmise sajandi lõpp oli Euroopa jaoks murdeline. Müürid langesid ja paljude rahvaste unistused iseseisvusest said teoks. Paljude rahvaste jaoks oli aga ka see alles raske tee algus demokraatliku riigikorrani. Näiteid on piisavalt - nimetaksin vaid Balkanimaid ja veel täna oma õiget teed otsivat Ukrainat.
Me täname mälestustes kõiki, kes on meie kodumaa vabaduse nimel elu andnud. Meie tänane kohus on kaitsta vabadust, inimõigusi ja väärikust - kaitsta neid põhimõtteid, mille eest võitlesid Eesti riigi loojad ja mille nimel tegutsesime Eesti riigi iseseisvuse taastamisel enam kui 20 aastat tagasi.
Eesti riik võib täna oma rikkust mõõta kultuuri kandvusega, kodukeelse haridusega ja mis kõige olulisem, edasipürgivate ja ennast eestlastena määratlevate inimestega. Lühikese taasiseseisvusaja jooksul oleme näidanud, et me suudame kiiresti areneda. Aga me peame ka tunnistama, et Eesti on vaene riik kui võrdleme oma elatustaset Euroopa Liidu teiste riikidega ja mitte ainult. Viimaste valitsuste pidev kinnitamine, et meil läheb väga hästi, on odav populism. Me peame tunnistama, et varaline kihistumine on reaalsus, mis täna pigem süveneb. Mina ei tea, kas lähitulevikus moodustatav uus valitsus saab reaalsusest paremini aru kui lahkuv, kuid tuleb loota. Meie saadikud Europarlamendis peaksid olema ehk hoopis õppimisvõimelisemad kui need kuus, kes 25. mail oma töö seal lõpetavad. Mulle väga meeldib kolumnist Ahto Lobjakase mõte, tsiteerin: "... Isiklikult pakun, et kõige olulisem, mida eurosaadikud võiksid Euroopas üldse teha, on vähem rääkida ja rohkem kuulata" ...tsitaadi lõpp.
Eesti Vabariik on loodud meie poolt meile endile. Tänased ohud vabadusele ja riikluse kadumisele pole niivõrd relva ähvardusel kui mälukaotusel. Üha laienevas maailmas oleks lihtne unustada oma rahvas ja asuda kodukeelena rahvusvaheliselt aktseptaablimat tarvitama. Aga usun, et meie juured on need mis teevad meist kõikides valdkondades tugevamad ja kindlamad ka üha avanevas maailmas.
Mina usun eestlusesse ja eestlastesse. Mina usun eestimaalastesse, kelle jaoks Eesti riik on saanud koduks oma keele, meele, vaimu ja kultuuriga.
Vabadussõda on meist jäämas nii kaugele, et meie hulgas pole enam neid, kes seda kasvõi lapsena oma silmaga näinud on. Ometi seisab sellel militaarsel sündmusel Eesti Vabariigi vundament. Relva võib armastada või vihata, aga vabadust kingitakse harva. Enamasti tuleb see kätte võidelda. Ja neid, kes meile vabaduse on kätte võidelnud, tuleb austada ja mälestada.
Kallid sõbrad!
Eesti riigi sünnipäeva pidu on austusavaldus oma esiemade ja esiisade mälestuseks ja austamiseks. Aga ta ei ole ainult sild minevikku, vaid veelgi enam tulevikku.
Mihkel Veske luuletuse pealkiri „Ilus oled Isamaa" väljendab kogu tunnet, mis peaks olema iga oma riiki armastava kodaniku rinnus. Vabadus püsib, kui me oma riiki ja tema püsimise hinda armastame.
Soovin teile armastust oma kodu ja rahva vastu.
Head Eesti Vabariigi aastapäeva! Tänan Teid!
