Loo laululaps kaks aastat pärast Laulukarusselli võitu: "Ilmselt jääb Eesti mulle peagi väikseks"
Loo Keskkooli seitsmendas klassis õppiv Violeta on laulnud nii kaua kui mäletab ehk terve oma elu. "Minu ema ja vanaema on mõelnud, et ei tea, kuskohast pärineb minu tugev soov laulda ja kellelt olen pärinud ilusa laulu hääle, sest meie suguvõsas teadupärast varem keegi laulmisega tegelenud ei ole. Kunagi vanast kaugest ajast vana-vanavanaema olevat olnud baleriin, kuid see ei ole ka kindel," naerab tüdruk kavalalt.
Hiljem selgub, et Violeta ema Deivi on õppinud G. Otsa nimelises Muusikakoolis muusikaõpetajaks, seega päris tühjalt kohalt Violeta huvi muusika vastu ei tekkinud.
Lisaks oli Violeta vanavanaema täditütar kuulus metsosopran Jenny Siimon.
Toredad õpetajad
Paidest pärit tüdruk alustas oma kooliteed Loo Keskkoolis ning asus lisaks õppima Jõelähtme Muusikakoolis, kus jäi silma oma esimesele muusikaõpetajale Leili Värtele. Just Leili Värte juhendamisel jõudis Violeta laulukonkursi finaali, kus hea lauluvalik ja kartmatu esinemine võidu tõid. Leili Värte juhendab Violetat klaveriõpingutel, kuid nende vahel on enam kui pelgalt õpetajaõpilase suhe - Violeta heldib südamepõhjani rääkides, et Leili on talle nagu vanaema.
"Ta on hästi toetav, lähedane hingesugulane. Temaga saan ma oma muresid jagada, ta on alati mõistev ja abival mis. Leili abikaasa, varalah ku nud Aare Värte õpetas mulle süntesaatorit.
Hästi armas ja soe inimene oli," tõsineb Violeta. "Tegelikult on mul ikka väga vedanud. Mind ümbritsevad soojad ja toetavad inimesed. Muusikaõpetajad on kõik olnud väga toredad."
Violeta on kaheksa aastat õppinud Eesti Raadio Laste Laulustuudios, õpetajaks kunagine "Entel-Tenteli" laululaps Kadri Hunt.
"Katsed stuudiosse toimusid sügisel, need jäid mul märkamata, kuid tahe laulu stuudiosse saada oli suur, sest sõbranna ju laulis seal," naerab Violeta.
Vastu talve käis Violeta end laulustuudiosse pakkumas. "Kadri Hunt leidis, et tahtejõu ja tähelepanuvajaduse osas ma sobin, kuid kuna mind ei olnud keegi varem vokaalselt õpetanud, siis lauluhääle osas oli ta kahtlev. Stuudiosse vastu mind siiski võeti," räägib tüdruk.
Violeta suutis aga üllatada ning kahe aasta möödudes oli ta juba laulukoori solist, kes muuhulgas plaatidele kolmehäälseid lugusid ainsana sisse laulis.
2010. aastal tundis Violeta, et kooril ei ole talle enam midagi õpetada ja soov saada soleerivaks lauljaks viis neiu koorist lahkumiseni.
"Minu otsus koorist lahkuda koo rilauljatele ei meeldinud, usun, et põhjuseks oli see, et minu tugevale häälele oli mugav toetuda," meenutab neiu. Pärast koorist lahkumist õppis Violeta pool aastat r'n'b stiili, rütmi ja liikumist eraõpetaja James Werti käe all.
"Igal teisipäeval sõitis James Loo kooli, tal oli aega minu jaoks ja ta tahtis mind õpetada, see oli väga vahva periood. Ühel päeval ta ütles, et ei ole mulle enam midagi juurde õpetada ja nii me jätsimegi hüvasti," seletab tüdruk täiskasvanulikult.
Eesti võib väikseks jääda
Tulevikuplaanidest räägib Violeta, et prioriteediks on lõpetada kool "Kooli pooleli jätmine ei tule kõne allagi!".
Tüdruk lubab jätkata laulmist ja näitlemist. "Kindlasti ei loobu ma ka kunstist, plaanin end edasi arendada nii palju kui võimalik," räägib ta. Pärast kooli lõpetamist soovib Violeta ka plaadi välja anda. "Materjali on, võiks juba praegu plaadi teha, kuid ema soovitab mitte üle pingutada.
Naudi lapsepõlve nii kaua kui saad, ütleb ta. Eks tal on õigus, mul on praegu niigi palju tegemisi," räägib Violeta. Küsimusele, kes Eestis on eeskujuks, vastab tüdruk otsusekindlalt, et tal ei olegi eeskujusid.
"Kui mõelda, kelle moodi soovin sättida oma tegemisi, siis võib olla on Beyonce see, kelle elu mulle ahvatlev tundub," nendib Violeta.
"Ilmselt jääb Eesti mulle peagi väikseks, välismaal on võimalused suuremad. Kuigi Eesti on mulle väga armas, väike riik ja kallis kodumaa, vaatan ma siiski piiri taha," räägib tüdruk.
Violeta on ka suur loomaarmastaja. Täiskasvanuna lubab ta endale kindlasti kaks koera võtta. Praegu on tüdrukul kodus koer nimega Rossu ja kass Kidi. Rossu on muide Ukraina päritolu ja sai enesele päris oma istekoha kui lennukiga Violeta juurde lendas.
Üllatusi täis tüdruk
Paigale Violeta jäänud ei ole, teotahteline tüdruk otsustas end näitlemises proovile panna, astudes Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kooli, kus hetkel lavastatakse muusikali Jane Eyre, milles Violeta kehastab Elisa Reed´i.
Üllatusi täis tüdruk tegeleb ka maalimisega. Pildid, üks ilusam kui teine, katavad Violeta kodu seinu. Pilte maalib ta iseenda jaoks. "See on rahustav tegevus," teatab neiu.
Lisaks leiab Violeta aega joogaga tegelemiseks. Õhtuti jõuab tüdruk koju alles kella kümne ajal, seejärel hakkab ta koolitöid tegema. Kõik nädalapäevad on tegemisi ja toimetamisi täis. Vaid reedese päeva on Violeta enesele vabaks planeerinud, see tähendab, et pärast koolitunde ta puhkab.
Enesekindlusest pakatav Violeta tunnistab, et kahe aasta tagune Laulukarusselli saate võit andis talle julgust juurde ja kasvatas veelgi tahet laulda ja esineda. "Ma ei uskunud, et võidan, kuid ma väga-väga lootsin. Ma olin selle saate nimel nii palju tööd teinud ja mõtlesin arglikult, et olen ju seda võitu väärt," naeratab Violeta.
Tüdruk kutsuti kaks aastat hiljem külalisesinejana 2012. aasta Laulukarusselli finaali, kus ta esines lauluga "Laula mu laulu, helisev hääl".
"Tänavu soovisin finaalsaates esinedes oma lauluga tänada inimesi, kes kaks aastat tagasi minu poolt hääletasid ja mulle võidu tõid. Tahtsin näidata, et nad tegid õige valiku, ma laulan edasi!"
Kristin Reichardt:
Violeta on viiendast klassist alates minu parim sõbranna.
Olen õppinud plokkflööti, viiuli- ja klaverimängu, kuid Violetaga oleme muusikalises mõttes väga erinevad.
Violeta on väga tugev inimene, ta teab, mida tahab ja ta usub sellesse, mida teeb.
Sõbrana on ta hindamatu, sest ta oskab kuulata. Ta on alati hingega asja juures, olgu see siis sõbra mure või koolitöö.
Violeta on väga otsuse- ja enesekindel, jätab väga tugeva inimese mulje, kuid samas on ta väga südamlik ja õrn.
Leili Värte:
„Kui vahel kurbus sülle poeb,
siis tea, et laululinnud ütlevad,
et Sinu armast naeratust
on meil nii väga, väga vaja..."
Nii kirjutas Violeta oma luuleread paar aastat tagasi minule valmistatud sünnipäevakaardile. Õpetaja teeb oma tööd südamega, sest teisiti ei saa ja koostöö tekib siis kui õpilased sulle avavad oma südamed. Tekib usaldus, mõistmine ja toetamine. Violeta puhul see toimib. Koostöös toimub repertuaarivaliku, mis on ääretult tähtis.
Minu esmakordne tutvus Violetaga algas lasteaias, kus käisin lapsi klaveril saatmas lauluvõistlusel. Kohe jäi kõrva ja silma armas ilusa, puhta häälega laululaps.
Violeta on loodud lavale ja hingelt on ta võitleja, kes püüab saavutada maksimumi.
Väga musikaalne, absoluutse kuulmisega, loomulikult ilusa terve häälega laps. Lisaks töökas ja sihikindel. Väga emotsionaalne, alati on tal oma kindel kontseptsioon laulust mida esitab.
Violetal on olnud palju häid lauluõpetajaid, olen ainult üks lüli neist. Olen olnud õpetaja, kes on Violetat võimalikult palju pannud esinema ja võistlema. Nii ongi Violeta olnud alates esimesest klassist peale oma Jõelähtme valla ja maakonna lauluvõistlustel ikka kõige tublimate hulgas. Kahel korral oleme jõudnud ka „Karusselli" saatesse ja viimane kord siis suur võit - Grand Prix.
Olen õnnelik õpetaja, et olen saanud õpetada ja rõõmu tunda paljude laste tegemistest ja saavutustest. Olen õnnelik õpetaja, et osake minu õpetajatööst on nii andekas ja edukas lapses, nagu on Violeta.
