Loodusained seovad erinevate kooliastmete õpetajaid

Uues põhikooli riiklikus õppekavas on olulisel kohal õppekeskkond, nüüdisaegsed õppemetoodikad ja ainetevaheline integratsioon. Loodusained on ainevaldkond, mis läbib kõiki põhikooli astmeid. See õppeaine kujundab alusteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia) õppimiseks. Kooli ülesanne on aidata kaasa õpilaste kasvamisele loovateks ja mitmekülgseteks inimesteks.

Uues õppekavas eeldatakse, et tundides on võimalus kasutada vahendeid nii näitlikustamiseks kui katsete tegemiseks.

Klassiõpetajad hakkasid otsima võimalusi, kuidas loodusõpetuse tunde kaasaegselt läbi viia. Eelmisel aastal alustasime erinevate ainekabinettide kasutamisega, kus on vastavad vahendid ja tingimused olemas.

Elektri ja magnetiga seotud teemade käsitlemisel tuli meile appi füüsikaõpetaja. Tegime tutvust magnetite maailmaga ja mulle tundus, et magnet ei tõmba mitte ainult metalle, vaid ka õpilasi.

Järgmisena tegelesime elektriga. Õpetaja Toomas Kilgas rääkis esialgu pisut oma ainest, selgitas edasiseks tööks vajalikke tegevusi ja siis jagasime töövahendid laudadele. Meid, õpetajaid, aitasid sel korral gümnaasiumiõpilased. Õpilased said ise kokku panna vooluringi ja teavad nüüd, et elekter tekib elektronide korrapärase liikumise tõttu.  Tunnid neil teemadel möödusid väga kiiresti.

Bioloogiaõpetaja Evelin Kristin rääkis, mida tähendab sõna „bioloogia". Saime teada, et organismid jaotatakse bioloogias viide suurde rühma: taimed, loomad, seened, bakterid ja algloomad. Saime uurida erinevaid organisme - ämblikke, putukaid, tigusid, pärlikarpi - ja nägime tuvi skeletti. Lisaks tegime tutvust mikroskoobiga.

Jagasime lastele mikroskoobid lauale ja küüslaugu või sibula preparaadi uurimine läks lahti. Preparaadiklaasi paigutamine mikroskoobi alusele ehk lauale ning teravuse sättimine tekitas elevust ja rõõmuhõikeid kostus mitmel korral, kui asi õnnestus.

Uurimise juurde kuulus ka praktiline töö. Iga laps pidi kirjutama preparaadi nimetuse, suurenduse suuruse, tegema joonise nähtust ja sellele lisama viited raku tuuma ja kesta asukohaga. Esmapilgul tundus, et mikroskoobis nähtav on nii veider ja segane, et seda paberil kujutada on peaaegu võimatu. Pärast selgitusi ja õpetajate abi said lapsed hästi hakkama. Õpitu kinnistamine, jooniste lõpetamine ja värvimine toimus juba järgmisel tunnil oma klassis.

Selliselt läbiviidud tunnid on toonud tavapärasesse õppetöösse vaheldust ja tekitanud õpilastes suuremat huvi loodusainete vastu.

Täname õpetajaid Evelin Kristinit ja Toomas Kilgast, kes on vastutulelikult aidanud klassiõpetajatel õppeprotsessi mitmekesistada.