Ligi pool tuhat Eesti Looduskaitse Seltsi liiget võttis juuli lõpul osa tänavusest üleriigilisest kokkutulekust Lõuna-Mulgimaal, tutvudes kahel päeval siinse kauni looduse ja rikkaliku kultuuripärandiga.
Abja gümnaasiumi kenasse parki püstitatud telklaagris tervitasid 27. juulil loodusesõpru ELKS auesimees Arnold Rüütel jt. Saabumisel pakuti kõigile kosutuseks mulgi rahvustoitu kama. Avamisel esinesid kohalikud noored torupillimängijad, õhtul lõkke ääres Abja kultuurimaja taidlejad.
Laupäeva pealelõunal istus paarsada inimest bussidesse, suundudes kolmel eri marsruudil ekskursioonile mööda Mulgimaad. Üks reisigrupp tutvus esmalt Valdur Metsa juhatusel mõisapäeva raames Õisu mõisa ja uuenenud pargiga. Virve Kivja Õisu rahvaseltsist oli giidiks mõnusat jahedust pakkunud Halliste kirikus. Rahva soovil käidi ka Halliste kalmistul Kalev Raave haual.
Teine marsruut kulges Abjast Penuja poole, giidiks kokkutuleku korraldajaks olnud ELKS kohaliku Kitzberginimelise osakonna esimees Rein Mägi. Tänavuse pärandkultuuri aasta puhul oli üks olulisemaid peatuspaiku endise Kaidi koolimaja asukohas, kus asub Eesti pärandkultuuri uurimise võtmekuju Jaan Jungi mälestuskivi.
Kolmandat ekskursiooni juhtis aiandusteadur Toivo Univer. Möödunud Abja mõisast, tehti peatus Atikal Mogri Märdi mail. Nagu ka kaks ülejäänud gruppi, astuti läbi Maielt Kitzbergi tuba-muuseumist, mida tutvustas oma muhedal mulgi moel Asta Jaaksoo. Huvitavat kirjaniku elust lisas Toivo Univer, ka Pollis maja juures, kus Kitzberg nooruses vallakirjutajana töötas.
Karksi mail kasvava Eesti vanima õunapuu - Oti mõtsiku mõõtmisel saadi metallklambritega toestatud puuhiiglase ümbermõõduks enam kui viis meetrit.
Järgmises peatuspaigas Halliste kandis Kuksil vaadati saurust meenutavat hiidkändu tüvesäilmetega, mis on järele jäänud poole tuhande aasta vanusest Halliste hiietammest. Kätest kinni, lauldi ringis 82-aastase Milvi Kallaste eeslaulmisel pärimuslikku regilaulu.
Pühapäevasele ekskursioonile startis Abjast kümmekond bussi umbes veerand tuhande loodusesõbraga. Esimene peatus tehti taastatava EELK Mõisaküla kiriku juures, mida tutvustas Andor-Olari Ilison. Kümmekond kilomeetrit Mõisakülast Lätimaal Ipikis Eglitesi talus meenutas seal viimati elanud muinaseeposte tõlkijat ja luuletajat Rein Seppa kirjandusloolane Anneli Sepp.
Talu õunaaeda, kuhu kirjamees on maetud, istutati Enu Mäela juhendamisel mälestuskivi kõrvale hõbeokkais puutaim. Nende ridade autorilt kõlas kitarri saatel omaloodud laul Rein Sepa ühe kauni Siberi- ainelise luuletuse põhjal. Tunnustuse osaliseks said kohalikud Läti noored vabatahtlikud, kes taluümbruse eest jõudumööda hoolitsevad.
Ruhja keskväljakul mõjus imposantselt hallist kivist monument linna Vabadussõja käigus vabastanud eestlastele. Plaksutati ilusa eestikeelse laulu esitanud giidile Liga Silinale. Enam kui paarsada suud lasid hea maitsta lahkelt pakutud kuulsal Ruhja jäätisel.
Ruhja kirikus rääkisid sealse muistsete eestlaste asuala - Alistegunde lõunaserva ajaloost ajaloolane Ott Sandrak ja publitsist Olav Renno. Viimane peatuspaik Läti pinnal oli Kööna veski lähistel.
Lilli-Ungurini piiripunktis Balti keti mälestusmärgi juures meenutas Ott Sandrak Eesti taasiseseisvumise päevi. ELKS Kitzbergi-nimelise osakonna hoole all olevast pärimustega seotud Annemäest rääkis Rein Mägi.
Kokkutulek lõpetati ekskursiooni sihtpunktis Heimtalis. Seal pakuti maitsvat mulgiputru. Mõisapäevade raames tehti mõisas giidiga jalutuskäik, tutvuti muuseumiga ning vaadati Anu Raua vaibanäitust tema kodutalus Käärikul.