Looduskaitselistest piirangutest ahistatud metsaomanikud tahavad seaduse muutmist

Looduskaitselistest piirangutest ahistatud metsaomanike eestkõnelejate plaanid esitada seaduse muutmise eelnõu ja pöörduda ühishagiga riigi vastu kohtusse on toppama jäänud, ent mitte kalevi alla pandud.

Kaitsealuse lendorava käpakäigu pärast muretsevad inimesed löövad juba mõnda aega häirekella: sellele loomakesele sobivaid elupaiku jääb aina vähemaks, uusi haavikuid pole peale kasvamas, liikumiskoridorid on lageraielankidega läbi lõigatud. Lisaks asub osa elupaiku erametsades, mille omanikud pole seatud majandamispiirangutega päri ega lendorava kaitsmisest huvitatud.

“Asi on läinud nii kaugele, et kui metsaomanikul on selline mets, kuhu lendorav võiks sisse tulla, võtab ta selle kasvõi enne õiget aega kähku maha, et ühel hetkel mitte piirangutega silmitsi seista,” rääkis lendoravauurija Uudo Timm suvel.

Mõistetav, kui metsaomanik on oma metsa pensionisambaks kasvatanud ja hooldanud ning siis ühtäkki selgub, et enam ei tohi ta seal midagi teha, raiest rääkimata, ning tulu jääb tulemata. Või hüpoteek maksmata.
Toimivat hüvitusmehhanismi pole riik suutnud ega tahtnud tänini välja töötada.

Arusaadav, et metsaomanike kannatus lõpuks katkes. Jutt pole ju üksnes lendoravast – majandamispiirangud kehtivad ka mitme teise kaitsealuse liigi elu- või kasvupaikade tõttu.

Loe edasi Põhjarannikust.