"Selles valdkonnas tegutsemine nõuab pikka eeltööd," selgitab ettevõtte asutaja Reelika Rink. "Näiteks mõne kreemi loomiseks on meil kulunud suisa kolm aastat. See töö on väga mahukas ja soovitud tulemuse saavutamine nõuab palju aega," lisab ta.

Rinki sõnul on viimasel ajal hakatud sõnu "looduslik" ja "naturaalne" ära kasutama ning see tekitab tarbijates pahameelt. "Kosmeetikatööstuses levinud koostisosade nimistu on väga pikk ja sageli ei tähenda toote etiketile märgitud looduslik päritolu suurt midagi. Oluline on uurida täpseid koostisosi."

GN-i tootmisjuht Aivar Viller ütleb, et pea 60% nahale kantud kosmeetikast jõuab inimese vereringesse ja organitesse. "Keskmiselt määrib üks naine aastas nahale pea 5 liitrit "naftat" ning see ei tee head ei inimesele ega teda ümbritsevale keskkonnale," lausub Viller, viidates sünteetiliste ilutoodete kahjulikkusele.

Nii-öelda tarbekosmeetikal on looduslike alternatiivide ees mõistagi omad eelised, alustades hinnaga ja lõpetades kauakestva lõhnaga. "Näiteks kui meie kreemilt võtta kork ööpäevaks maha, jääb lõhn nõrgaks. Teisalt ei saa me hinnas suuri järeleandmisi teha, kuna selle määrab sertifitseeritud tooraine maksumus ning kahjumiga ei saaks me tegutseda," tunnistab Rink.

Loe pikemat artiklit Harju Elust.