Kogunesime Roosna-Alliku Rahvamaja juurde, et oma rännakut alustada. Laagri eesmärk oli tutvuda Peipsi äärse looduskeskkonnaga, sealsete elanike elu-olu, tööde ja tegemistega. Tutvunud kirikutelinna Mustveega seadis bussijuht Andres sihi laagripaiga, Pusi puhkemaja poole. Ööbimiskohad jagatud tutvustas peremees Janno meile oma ettevõtmise ideed ja tulevikuplaane. Saime teada milliseid kalu Peipsi järvest püüda saab ja tarkusi erinevatest kalapüügivõimalustest.

Õppisime kuidas päästeveste õigesti selga panna ja parajaks sättida ning kuidas ohutult ja turvaliselt järvele minna.

Julgemad said esmakordselt proovida mootorpaadiga sõita, teised tundsid rõõmu järvele sõudmisest.

Parimatel ja usinamatel õppuritel olid esimesed kalad õhtuks käes. Selgusid parimad kalamehed, kelleks olid kahtlemata Anneli ja Kevin. Janno õpetuste järgi valmis maitsev uhhaa ja suitsukalad.

Alatskivi lossi metsapargis viis giid Urve meid matkarajale, saime teada, et noorendava allikaveega saab end mitu aastat nooremaks pesta. Loomulikult ei saanud sellist võimalust kasutamata jätta.

Teel kallistasime truuduse tamme, tegemist oli hariliku tammega, kelle juurde noorpaarid pulmapäeval teineteisele truuduse tõotamiseks tulevad .

Alatskivi mõisa peahoone ehk loss valmis 1885. aastal ning on rajatud Šotimaal asuva Suurbritannia kuningliku residentsi eeskujul.

Lisaks muuseumile asub mõisas restoran ja E.Tubina muuseum, keldrikorrusel asuvad käsitöö toad, kus oli võimalik oma käteosavus juhendaja abil proovile panna .

Varnja piirivalvekordonis tutvusime kordoni tööga ja kordoni ruumidega. Saime teada milliseid sõiduvahendeid piirivalve kasutab.

Minul õnnestus ronida vaatetorni, kust avanes vaade kogu Peipsi järvele, teised seda võimalust ei kasutanud. Kahjuks ei näinud me piirivalvekaatrit, sest meeskond oli järvel. Külastasime Varnja valmivat sadamat .

Peipsiäärsed ettevõtja on loonud Sibulatee. Tegemist on turismiteenuste pakkujate võrgustikuga , mis lookleb Peipsi ääres alates Emajõe paremkaldast Tartu tagant kuni Kallasteni.

Euroopa suuruselt neljas järv on aastasadu siinses elus väga tähtsat rolli etendanud - järv toidab, katab ja vahel ka võtab.

Sibulateel ühendab Eesti talupoja, saksa mõisniku ning vene vanausuliste kultuurid. Kõik on läbipõimunud ja moodustanud ainulaadse Peipsiäärse kultuuri.

Tutvusime eluga Kolkja ja Varnja külas ning Kallaste linnas, Kallaste linn sai alguse 1720. aastal Venemaalt põgenenud vanausulistest, rajasid siia asula Krasnõje Gorõ (Punased mäed). Nii selle kui praegusegi nime on asula saanud punaste liivakivikaljude järgi. Käisme meiegi Kallaste liivapaljandiga tutvumas. Nägime kuidas pääsukesed paljandit oma pesitsuskohana kasutasid.

Õnnestus käia Kasepää Kalevipoja vee-ja sibulafestivalil, mis samal ajal toimus ja näha Nina majakat ning põhumaju ja Kalevipoja teed.

Loodusrännak Peipsi äärde jättis sügava mulje, andis uusi ideid, oskusi ja kogemusi. Elu Peipsi äärses piirkonnas sõltub palju järvest, kalasaagist, sibula ja kurgi kasvatusest. Kohapeal ei jätku töökohti, samas on järv võimalus turismiettevõtluse arendamisel.

Edu peitub koostöös ning tänu sibulateele võidavad kõik, nii turismiettevõtted kui ka kurgi- ja sibulakasvatajad. Projekti „ Matkad ja laager looduses" korraldas Anneli Karma. Toetas Leader programm.