Lõpusirgele on jõudnud Lehtse kooli 89. lend
Meie kooli tänavune 9. klass oma kümne õpilasega (viis tüdrukut ja viis poissi) on aastate jooksul silma paistnud väga heade õpitulemuste ja taseme poolest. Seda klassi on saatnud pidev teadmistejanu ja õpihimu. Harva kuuleb õpilastelt, et neil on kahju, kui ootamatu ürituse või muu põhjuse pärast mõni tund ära jääb. Nendelt lastelt kuulis seda küll. Läbi aastate on kogu klassi keskmine hinne olnud üle nelja. Nad on aastate jooksul kasvanud ühiseks pereks, olnud üksteist toetavad ja innustavad. Kõik on kindlasti kuulnud ütlemist, et kool on oma õpetajate nägu ning klass oma klassijuhataja nägu. Meie tänavuste lõpetajate nägu on kujundanud kolm aastat nende esimene klassijuhataja õpetaja Rita Lillesalu ning järgnenud kuus aastat õpetaja Karin Vuntus. Selle klassi õpilastega vesteldes on tunda arutlusoskust ja analüüsivõimet, tavalisest laiemat silmaringi ja tahet elu muuta. Nende seast on emakeeleolümpiaadidel ja -võistlustel väga tublilt mitmel aastal osalenud Mirjam ja Marily. Erinevatel aineolümpiaadidel on osalenud ka Aune, Elery, Tarmo ja Teno. Teno on lisaks edukas laulu- ja pillimees ning seda lausa vabariigi tasemel. Tema eestvedamisel on üritustel osalenud kooli oma bänd, kus on tegevad olnud kõik ta klassikaaslased. Teno ja Anette-Clarissa kuuluvad Tapa valla noortekogusse. Anette-Clarissa on olnud asendamatu kooli üritustel teadustajana.
Tarmo on tubli matemaatik, kes on kahel eelneval õppeaastal olnud koolisisese matemaatikakonkursi Mata-Kroon rändauhinna omanik. Tüdrukud on aastaid olnud tublid lauluneiud. Poisid on head sportlased, tehnikahuvilised ja muidu muhedad sellid.
Kallid üheksandikud! Teiega koos on meil kõigil olnud tore ja arendav olla. Soovime teile tarkust ja visadust lõpueksamite sooritamisel ning õigeid valikuid edaspidiseks.
"Inimesel peavad olema nii juured kui tiivad" on meie kooli moto. Tuult tiibadesse teile, kallid üheksandikud! Lennake kõrgele ja kaugele, kuid ärge unustage oma juuri: kodu ja vanemaid, oma esimest kooli ja õpetajaid.
Mõtteid koolilõpu kevadel
Minu esimest koolipäeva, 2002. aasta 1. septembrit saatis pelg astuda ereda sametsooja suvepäikese eest kõledate mõisamüüride vahele. Nüüd olen veendunud, et soojemat pesa, mis iga ilmaga meile oma raske ukse avaks, pole maamunal olemas. Tean, et tagasivaade rongisõidul läbi roheliste puuvõrade punase katusega tuttavlikule majale teeb südame soojaks. Küllap mõtlen siiski, kas õpetaja Koitjärv, meie teise kodu lahutamatu hea haldjas, pajatab veel selgi päeval värvikaid seiku Pruuna mõisast ... Armas oled, Lehtse kool!
Mirjam
Lehtse kooliga meenub hommikune jalgratta- või bussisõit kahe kilomeetri kaugusel olevasse mõisakooli, kus sügisel sai käidud kooliaias õunaraksus, talvel ahjude vastas soojendamas ning kevadel pargis istumas. Iga päev sai süüa parimat toitu ning teha palju nalja.
Sander
Meie Lehtse kool on kõige toredam kool üldse. Kõik õpilased siin on nagu üks pere. Õhkkond on väga armas ning positiivne.
Elery
Maailmas on palju koole, kuid on vaid üks Lehtse kool. Seda paika jään alati austama. See on minu kool, Lehtse kool.
Alex
Käisime kõik koos ühes lasteaias ning siis üheksa aastat samas klassis. See on pikk aeg. Jään meie kooli ja klassi igatsema.
Aune
Koolist jääb alatiseks meelde mitmeid üritusi: ekskursioonid, laagrid koolis ja teatrietendused. Kindlasti jäävad siit koolist meelde head toidud.
Tarmo
Universumis pisike täpike Maa. Maal väikene Eesti. Minu kodu, hubane Lehtse. Pruuna mõis, minu kool. Mõõtmetelt väike ja armas. Vaimult suur. Uudistades alustasin ma teed. Nüüd tuleb minna. Aga mis edasi?
Anette
Kevad, koolilõpp ja eksamid lähenevad iga minutiga. Kahjuks peame siit lahkuma ja hüvasti jätma oma teise koduga. Kuid meil on tegelikult üks võimalus kõigil kokku jääda ja siin veel üks õppeaasta veeta - kogu klassil tuleks istuma jääda, siis saaksime lisaks aastakese üksteise seltskonda nautida.
Alvar
Ma ei tea paremat, kodusemat, hubasemat, soojema õhkkonnaga kooli, kui seda on Lehtse kool. Kõik, kes meil siin külas on käinud, on öelnud, et siin on ühte hoidev, sõbralik koolipere. Jään neid üheksat kooliaastat alati meenutama, sest on nii palju mälestusi selle koolitee jooksul. Olen õnnelik, et osa oma lapsepõlveaastatest veetsin just selles pisikeses Pruuna mõisakoolis, kus on väga ilus park ja kokkuhoidvad õpilased ning õpetajad.
Marily
Ma lahkun siit koolist heade mälestustega. Tunnen uhkust Lehtse koolis rajatud vundamendi üle ja tahan sellele toetudes edasi õppida. Nagu ütleb meie kooli moto:"Inimesel peavad olema nii juured kui ka tiivad". Hüvasti, Lehtse kool!
Teno
