Lüganuse, Maidla ja Püssi: eesmärk - konkurentsivõimeline omavalitsus kümne aasta pärast
Ajaloolise Lüganuse kihelkonna ala elavatel inimestel on vaatamata tänastele omavalitsuste piiridele säilinud kogukonnatunne ning ühine arusaam paljudes olulistes küsimustes.
Lüganuse ja Maidla valla ning Püssi linna ühisreformi ettevalmistaval nõupidamisel jõuti tõdemuseni, et reformi eesmärk ei ole mitte olemasolevate jooksvate probleemide lahendamine, vaid arengustrateegia määratlemine järgnevaks 10. aastaks. Selleks on mõistlik täna hajutatud strateegiliste funktsioonide, võimekuste ja ressursside keskendamine ühte piirkondlikku punkti.
Täna on iga omavalitsus silmitsi küsimusega, kuidas leida raha arengutegevuste läbiviimiseks ja kui raha leitakse, siis ei saa alati kindel olla, et ellu viidud investeering on piisava mõjuga kogu piirkonna arengu edendamiseks.
"Moodustuv omavalitsus on kahtlemata hea arengupotentsiaaliga, meil on piisavalt töökohti pakkuvad suurettevõtted Repo Vabrikud, Skano Group ning Eesti Energia Kaevandused, tugevad põllumajandustootjad, kasvava metsa ressurss puidutööstuse arendamiseks, mererannad, Purtse jõgi ning kultuuri ja looduspärand nii turismisektori arenguks kui ka elamualade rajamiseks, Aidu omanäolise veespordikeskuse arendamine, piirkonda läbib Eestis olulisem tee - Tallinn-Narva mnt ning Tallinn-Peterburi raudtee. Kui järele mõelda on seda potentsiaali oluliselt rohkem, kui paljudel teistel omavalitsustel Eestis" tõdes Maidla vallavanem Hardi Murula
Oluline on teadvustada, et ühiselt suudame ette võtta investeeringuid, mis reaalselt muudavad piirkonna elu paremaks. Näiteks kolme omavalitsuse ühisprojektina tehtud Püssi-Maidla tee rekonstrueerimise tulemuseks on ilmselt kõige paremas seisukorras teelõik, mis kuulub omavalitsustele.
Suurte ideede elluviimiseks on lisaks rahale vajalik ka haldussuutlikkuse tõus, et võime suuri projekte ette valmistada ja läbi viia. Kuid kindlasti ei ole mitte vähem tähtis rahaliste vahendite olemasolu. Tänaseid prognoose arvestades on reaalne, et 10 a jooksul suureneb ühise omavalitsuse eelarve maht tänaselt ca 3 miljonilt eurolt 5-6 miljoni euroni, mis annab suutlikkuse ka suuremate projektide ellu viimiseks.
Vältimaks vaidlusi ühisreformi lõpus, otsustati 24.10.2012. a toimunud nõupidamisel läbi arutada ja jõuda ühiste seisukohtadeni tulevase omavalitsuse nime, halduskeskuse asukoha ja võimaliku struktuuri osas.
Ühinemisprotsessi konsulteerivate Tallinna Ülikooli teadlaste hinnangul oleks hea, kui ühisomavalitsuse nimi ei oleks täna kasutusel oleva omavalitsuse nimi, see väldiks nö "meie ja teie" suhtumise kujunemist ja sellisel juhul oleks üks omavalitsustest justkui ühendav ja teised ühendatavad.
Nõupidamisel lõpplikku kokkuleppeni ei jõutud, kuid võimaliku nimena jäi üles Purtse, kui kõiki omavalitsusi ühendava jõe nimi ja nimi, mis tagaks selle, et tegemist on tõepoolest uue omavalitsusega ning Lüganuse, kui ajaloolise kihelkonna nimi.
Halduskeskus peaks olema võimalikult omavalitsuse keskel ja hea juurdepääsuga ka ühistranspordiga, kuid samas peab arvestama ka olemasolevaid omavalitsuste kasutuses olevate hoonete kasutamisvõimalustega, seetõttu tundub tänane Lüganuse vallamaja kõige parema lahendusena. Kuid kindlasti peab leidma alternatiivsed kasutusotstarbed olemasolevatele halduskeskustele. Üheks võimaluseks on neist multifunktsionaalsete teenuskeskuste kujundamine.
Vältimaks keskusest kaugemale jäävate külade nö "ääremaastumist" peab transpordiühendus valla keskusesse olema tagatud igast valla otsast.
Lisaks ühistranspordile väga oluline ka teede olukord ning võimalik koostöö kolmanda sektoriga erinevate teenuste pakkumisel. Kindlasti peab suurenema külavanemate roll ja nende kaasatus erinevatesse otsustusprotsessidesse.
Ühisreformi läbiviimisel oodatakse ka kõikide elanike aktiivset kaasalöömist. 2013.a alguses on plaanis korraldada kõikides suuremates külades ühisreformi selgitavad külakoosolekud ning igaüks saab oma arvamuse välja öelda rahvaküsitlusel.
Tallinna Ülikooli konsultantide hinnangul on piirkondade vastandumist tekitavate valimisringkondade asemel tulemuslikum kasutada teisi mehhanisme piirkondliku esindatuse tagamiseks. Näiteks kujundades volikogu komisjonide ja vallvalitsuse struktuur nõnda, et neisse oleksid kaasatud kõigi piirkondade esindajad.
Ühendomavalitsuse volikogus on 15 liiget, kes valitakse ühest valmisringkonnast. Valimisjaoskonnad luuakse kõigi endiste omavalitsuste territooriumidel Erinevate piirkondade kaasatuse jaoks oleks oluline volikogu võimalikult proportsionaalne jaotumine. Piirkondliku esindatuse tagamiseks kaasatakse endiste omavalitsuste piirkondade esindajad volikogukomisjonidesse ja teistesse võimuinstitutsioonidesse.
Volikogu eestseisuse moodustavad esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni esimees. Antud kohad on vähemasti esimeses volikogus plaanis valida selliselt, et kõik ühinenud piirkonnad on esindatud.
Vallavalitsusse kooseisu kuuluvad vallavanem, kaks abivallavanemat, et oleks samuti tagatud kõikide piirkondade kaasamine ja kaks valitsuse liiget. Abivallavanemad on ühe valdkonna juhid, kuid samas kureerivad ka teeniduspiirkonda ja on ühinenud omavalitsuse esindajad teeniduspiirkonnas.
Moodustatakse valdkonnapõhised osakonnad: haridus-, kultuuri-, sotsiaal-, majandus- ja finantsosakond.
Olemasolevat inimressurssi on vaja efektiivselt ära kasutada ning kõikidele ametnikele pakutakse võimalus üle minna muutunud ametikohtadele. Suurem omavalitsus võimaldab ametnikel spetsialiseeruda, sest näiteks hetkel puuduvad mitmes omavalitsuses haridus-, lastekaitse-, keskkonna ja/või arendusspetsialist. Ametnike parema ettevalmistuse tagamiseks on võimalik koostada igaühele eraldi koolitusprogramm.
Ühinevas omavalitsuses olevad haridusasutused on piisavad, et pakkuda kvaliteetseid alus-, põhi- ja gümnaasiumiharidust. Kõik koolid ja lasteasutused jäävad alles, ühine kureerimine võimaldab tagada õpetajatele suurema koormuse ning kui õnnestuks tagada seda, et kõik ühinenud omavalitsuse gümnaasiumiastmes õppivad õpilised käivad Lüganuse keskkoolis, oleks tagatud ka gümnaasiumiosa jätkusuutlikus.
Kultuuri- ja rahvamajades ning seltsides toimuv isetegevus on juba praegu osaliselt ühinenud: tegutseb ühine line-tantsu rühm, erinevate omavalitsuste elanikud võtavad osa teise omavalitsuse juures toimuvatest ringidest, rääkimata pidulikest ja seltskondlikest üritustest. Oluline on leida optimaalne mudel olemasoleva kultuuritegevuse jätkuks ning arenguks.
Piirkonnas toimuvad traditsioonilised ja identiteeti kujundavad kultuuriüritused peavad kindlasti alles jääma.Väga oluline on kogu ühisreformi tegevuste piisav tutvustamine avalikkusele ja selgitamine, et ühinemise korral kindlasti midagi halvemaks ei lähe, kuid väga suure tõenäosusega suudame arengupotentsiaali paremini ära kasutada ja tagada, et aastal 2022 on ühisomavalitsus suureneva elanikkonna, kvaliteetsete avalike teenuste ning mitmekülgseid kultuuri ja vaba aja veetmise võimalusi pakkuv piirkond.
