Lugeja: kõikjal mõistetakse, et omandiga kaasnevad kohustused - välja arvatud Eestis
Eile avaldas eestielu.ee artikli ajaloolisest hoonest Viru ringi vahetus läheduses, mille omanikuks on perekond Sõnajalad. Maja on kaua niisama seisnud ning lagunenud, sest omanike vägikaikavedu Muinsuskaitseametiga on kestnud kaua.
Lugejate kommentaarid jagunesid pooleks - osa leidis, et muinsuskaitse nõudmised on liiga karmid, teised aga, et kui ajaloolise väärtusega hoone omanik ei suuda selle eest hoolitseda, tuleks hoone sundvõõrandada.
"Elan ise muinsuskaitsealal ja sellist suhtumist, nagu meie muinsuskaitseametis, pole kohanud kunagi üheski teises välisriigis. Põhjus, miks maja sellisesse seisu on sattunud, on just nimelt muinsuskaitseametis, mis surub peale omi piiranguid. Need piirangud, millel pole mõnikord ajalooga isegi mingisugust seost, peab aga kallima ehitusruutmeetri hinna kaudu finantseerima omanik. Muu Euroopa kogemus on aga selline, et kõigepealt tuleb leida mistahes lahendus hoone säilitamiseks, et olukord hullemaks ei muutuks ja alles seejärel hakatakse nõudma muinsuskaitsega seotud tingimuste täitmist, mille juures arvestatakse ka omaniku (st finantseerija) soove ja võimalusi. Kui see hoone oleks asunud mõnes teises Euroopa linnas, oleks sinna lubatud panna 10ks aastaks ette plastikaknad ja peale kõige odavam plekk-katus, et maja oleks võimalik kütta ja kasutada. Seejärel oleks olnud piisavalt aega ajada korda load ning 10 aasta jooksul asendada plastikaknad korralike puitakendega, teha sise- ja välisremont ning panna peale kivikatus. Ja kui seda 10a jooksul ei tehta, hakatakse iga aasta trahve nõudma ning ühel hetkel hoone sundvõõrandatakse.
Aga mis juhtus praegu? Muinsuskaitse ajab oma jonni, omanik keeldub õigustatult oma taskust seda jonni kinni maksmast ning meil on linna magusaimal krundil hirmus kole hoone, mis on lastud laguneda ära ainult küündimatute ametnike (ja seaduste) tõttu. Natuke veel ja see kukub kokku ning saabki prahihunnikuks muutunud maja ära viia."
Kui omanik ei suuda majandada, siis peab ta omandist loobuma
"Te ei tea välisilma olukorrast tegelikult midagi. Saksamaa näidete põhjal võib öelda, et muinsuskaitsealal asuvate majade mittehooldamine võib viia maja võõrandamiseni. Kui inimene ei suuda muinsuskaitsealal enda maja lihtsalt hooldada, tuleb riik appi - võtab vaeva käest ära. Seda muidugi teatud raha eest."
"Plastikaknad, plekkatus - mis siis lõpuks majast järele jääb? Tallinnas on palju puumaju niiviisi hävitatud, mis sest, et nad püsti seisavad ja neid kalli raha eest müüakse - tegelikult on nad muudetud väärtusetuteks.
Ostes kinnisvara, saad ka kohustused - mitte kuskil Euroopas ei saa arvestada sellega, et ma oma kohustusi niikuinii ei täida, ja mis neil üle jääb, kui lubada mul järjekordne jube karp püsti panna.
Kõikjal mõistetakse, et omandiga kaasnevad kohustused - välja arvatud Eestis."
"Tavapraktika Eestis, et muinsuskaitsest jagu saada - oodata kuni hoone kokku kukub ja siis oma äranägemise järgi uus kaasaegne hoone asemele ehitada. Nii lihtne see ongi. Kahjuks puudub seadus, mis kohustab ning sunnirahad ei ole piisavad. Kahjuks ei ole ka võimalik või puudub soov sundvõõrandada. Tegelikult on eesti seadusandaja käitunud ja käitub edasi nagu ahv arvutiga. Ei midagi süsteemset, kaootiline tõmblemine. See sama poolik seadustik lubab kultuuriväärtusi (majad, mõisad) müüa suvalisele aferistile kusjuures esialgu võetud kohustused jäävadki paberile. Omand on ju püha. Nii see Eestimaa lagunebki tasapisi aga kindlalt ja asemele kerkivad küprokk kuudid."
Parem juba praegu ilus koopia ehitada kui fasaadi võõbata
"Aga seal samas Aia tänava nurgal on üks beež korralik puumaja. Ka sellest puumajast taheti vägisi lahi saada - oli aastaid halvas seisukorras ja lõpuks "läks" põlema.
Muinsuskaitse käskis ehitada täpse koopia - nii et praegune beež puumaja ongi tegelikult koopia. Kuid pole häda midagi - väga kena maja on see koopia.
On lootust, et kurikuulsa Sõnajalgade maja asemele siiski klaasmaja ei tule, vaid tuleb koopia. Millega mina oleks väga rahul, sest parem juba ilus koopia ajaloolisest hoonest kui mingi odav ja ilmetu säästu-klaasmaja.
Samas - koopia ehitamisega võiks ju kohe algust teha, mitte fasaadi võõbata."
