Lugeja: korteri kütmisel ei saa mingist individuaalsusest juttugi olla
Paikuse vallalehe artikkel tõi esile probleemi, et osa inimestest üritab kortermajades kommunaalkuludelt kokku hoida ning keerab kütte miinimumini. Artikkel tekitas arutelu, kas selline käitumine on teiste majaelanike suhtes õiglane, samas tõdeti, et inimeste vajadused on erinevad ning maja keskel asuvate korterite elanikel on otsmiste korteritega võrreldes teatav eelis.
Üks lugejatest avaldas arvamust, et individuaalmõõturi alusel maksmine on kortermajade puhul absurd: „Meie majades ei köeta kortereid, vaid köetakse maja. Korterid ei ole ehitatud soojakindlate boksidena, et kütad vaid oma korterit, soe liigub läbi põrandate seinte ja lae ka teistesse korteritesse. Kui maksad m2 järgi, siis pole oluline kas küte on sees või väljas... Kui maksad individuaalmõõturi järgi, siis ise olete topskid, et sellise mõõtmise lasite endale panna, sest mingit individuaalsust ei saa lihtsalt tekkida. Kui korterit ei köeta, siis üldsoojuse kogus tuleb väiksem, mis jagamisele läheb. Minu teada on lubatud madalam temperatuur 18 kraadi. Minu mees on ehitusinsener ja tegi katse, terve talve läbi olid kõik radikad välja lülitatud ja aknad õhutusava peal, isegi -25 kraadi juures oli toas kõige madalam temp. 19,5 kraadi... oleme maja keskel ja keskmisel korrusel, maksame m2 järgi."
Mitmed lugejad mainisid oma kogemustest rääkides, et inimeste vajadused on erinevad - mõni armastab soojemat, mõni jahedamat temperatuuri: „Küttemajandus on paljudes korterelamutes on lonkav. Inimeste vajadused
on erinevad, ühele sobib 25, teisele 20 kraadi, kusagil on kuldne
kesktee, aga...ise hoian pidevalt aknaid lahti, sest temperatuur on
talumatult kõrge, vähemalt öösiti peaks temperatuur olema 4-5 kraadi
madalam."
"Minule meeldib +20 kraadi, aga naabrimutt lõdiseb +25 kraadi juures.
Muidugi keeran oma soojakulu vähemaks. Miks mina pean maksma
naabrikorteri sauna eest? Mina maksan oma arveid, tema maksku enda
omasid."
„Mina olen aastatega selgeks saanud, et kõige parem uni on mul siis, kui toas on +11.
See on minu õigus end oma korteris mugavalt tunda ja vastavalt reguleerin ka radiaatoreid.
Kas ma peaksin kannatama nende pärast, kes juba alla +24 kraadises toas külmetavad?"
Võrdsust siin ilmas polegi
Otsapealses korteris elav lugeja märkis, et võrdsust on raske taga ajada, sest keskmistel korteritel on siiski teatud eelis: "Minu korteril on kaks välisseina - nurgapealne korter ja otsaseinad soojustamata, siis kütan mina ju neid keskmisi kortereid. Neil on mõnus soe, minul mitte ja läheb kütet rohkem. Võrdsust siin ilmas polegi ja maja keskel olevate korterite omanikud pole sugugi huvitatud külgede soojustamisest. Ja ega pole üleliigset rahagi."
On muidugi ka selliseid naabreid, kes üldse teistele ei mõtle ja majaelanikud on sellistega hädas: „Minu naaber (ahiküttega korter) ei ela juba aastaid korteris,
loomulikult siis ei küta ka! Aga ühistult nõuab, et ei peaks maksma
prügiveo eest ja muude teenuste eest, sest "ma ju ei ela selles
korteris". Soovitad maha müüa või välja üürida, läheb seakisa lahti. Ja
mida teha sellisega?!"
