Loomulikult on olukord läinud paremaks, enam ei põletata nii palju, kuid päriselt pole probleem kadunud. Ikka näeme lõkkeid, milles on kilekotid prügiga, toores rohi jm kraam, mis tekitab põledes vingu.

Nüüd, kus me oleme targemad ja teame, kui kahjulik on sellise suitsu sissehingamine meie tervisele... MIKS ME SIIS IKKA TARGEMAD EI OLE? Kui me ei hooli iseendast, siis mõtleme vähemalt oma laste, lastelaste ja naabrite tervise peale.

Eramaal lõkke tegemist ei saa keelata, kuid iga tiheasustusalas lõkke tegija võiks mõelda lisaks tuleohutusele korraks ka kaaskodanike peale. Äkki on naabritel täna pesu õues kuivamas?

Kas minu lõkketoss ei imbu naabri aknast sisse? Ega mu naabrid täna õues külalisi ei võõrusta? Mõelda võiks ka sellele, kas seda kraami, mida põletada tahan, ei saaks panna komposti või prügikonteinerisse?

On mõistetav, et maapiirkonnas tekib puuoksi, kuid need peaks saama põletatud 1-2 lõkkega aastas.

Peame iseenesest mõistetavaks, et me teretame oma naabreid, hoiame korras oma koduümbrust, hoolime oma kodukandist. Meil on väljakujunenud kodukultuur. Ehk saame kokkuleppele ka lõkke tegemise kultuuris!

Kui te ei tea: kuidas teha komposti? Milliseid jäätmeid kuhu panna? Kuidas teha lõket? Külastage raamatukogu ja küsige infot!

Tähtsad telefoninumbrid, mida on hea teada: 1313 keskkonnainspektsioon, 1524 päästeala infotelefon, 112 päästeamet. Uhtnas asuva olmeelektroonika konteineri võtit küsi raamatukogust. Mõistva suhtumise eest tänades!