Lugeja raudtee rajamise pärast murelikele kohalikele: Elavad üle, tekivad uued külad
Artikkel, mis rääkis Kehtna valla külade elanike murest seoses Rail Balticu rajamisega, tekitas lugejates palju vastakaid arvamusi. Osa arvas, et seda hiigelprojekti ei tule nagunii, teised olid seisukohal, et Rail Baltic tuleb, ent ei tasu end ära. Samuti jagunesid inimesed kahte vastanduvasse leeri külaelanikesse suhtumise põhjal - osa leidis, et nood takistavad Eesti arengut, teised aga mõistsid kohalike muret.
Tegu on suurusehullustusega
Mitmetes kommentaarides tõmmati paralleele teiste suurejooneliste projektidega, mis seisavad lugejate arvates kasutult või on jäänud poolikuks.
"Mul on ainult üks küsimus, KELLELE seda raudteed planeeritakse? Selleks ajaks kui planeeritav valmis saab, pole päris kindlalt enam sõitjaid. Käige uudistamas Eesti uhket kaubatransiidi sõlmpunkti Koidulas, mis sai siis valmis kui kaup enam sealt üle piiri ei kulgenud."
„Võiks ikka natukenegi kaaluda, enne kui järjekordset ämbrit hakata kolistama. Enne võiks teha näiteks korraliku maantee, Via Baltica on ju tänaseni sisuliselt poolik. Rail Baltic on ilmselt selline suur projekt, millega meie eurosaadikud saavad pildile - midagi muud nad seal ju ei tee. Ja kellelgi on europensionile minnes hea tõdeda, et vaata mis meie ikka ära tegime! Ei suuda kuidagi näha positiivset - enne võiks näiteks olemasolevad teed ja tänavad korda teha (ja korras hoida), energiamajanduse korda saada, ehitada Saaremaale sild ning tagada näiteks maksusüsteemi mõistlik areng. Plaanitavat raudteed korras ja toimivana peame ikka oma raha eest hoidma ja kas on see mõistlik, kui rong peatub Eestis ainult paaris kohas? Minu meelest tegemist pehmelt öeldes suurusehullustusega."
Lihtsam on elamu maha lõhkuda kui konnakotka pesitsemist häirida
Tuline arutelu toimus ka teemal, kas hajaasulas elavate inimestega tuleks sellise suure projekti puhul arvestada või ongi teatud ebamugavused progressi hind ning on paratamatu, et keegi peab Eesti arengu nimel kannatama.
„Hõredast asutusest nii palju, et seda on meil palju jah. Paraku suur osa sellest asustamata alast on soo, milledest omakorda suur osa on looduskaitse all ja kuhu mingil tingimusel ei lubata ehitada. Meil on lihtsam mõni inimese elamu maha lõhkuda kui konnakotka pesitsemist häirida näiteks. Teiseks läheb läbi soo ehitamine ropult kalliks."
„Kas tõesti lõikaks raudteetrass Rapla linna või Kehtna aleviku pooleks? Teised külad on ju sisuliselt hajaasulad, kus pole mingit tiheasustusega külakeskust ja mida külakehandi puudumise tõttu pooleks lõigata põhimõtteliselt ei saa. Kusagile peab trass ju tulema ja kas ta läheb hajaasustuspiirkonnas talu 1 ja 2 vahelt või hoopis 2 ja 3 vahelt, sel pole mingit tähtsust. Hajaasustus on hajaasutus nii või naa. Jääb mulje, et tegu on lihtsalt järjekordse kaigaste kodarasse loopimise sooviga."
„Mitte kuskil pole raha, et ehitada iga kilomeetri tagant tunneleid ja viadukte. Külaelanikel on õigus, kindlasti jagab pooleks ja tekitab muid probleeme, aga ega sellepärast raudteed tegemata ei saa jätta. Elavad üle, tekivad uued külad jne. Elu ongi pidev muutumine, muidu oleksime kiviajas edasi."
„Tulge nüüd mõistusele. Me ei hakka mingite pisikeste külade pärast Eesti arengut piirama!
Kümne-viieteist aasta pärast ei ole enam neid asulad nii ehk naa seepärast ei tasu ka praegu tühja-tähja pärast kisa tõsta. Oluline on üldsuse, mitte pisikese inimeste grupi, huvi!"
„Muide, need maakad, kes maal elavad ja raudtee trassile ette jäävad, on ka inimesed. Mõtlevad, töötavad, kasvatavad lapsi ja imestavad, mis lollusi ikka välja mõeldakse. See trass lõikab elud ja talud pooleks. Ei ole mitte niisama, et oh, sõidan 10 km siit ringi ja pärast jälle sealt ringi. Maakad oskavad veel arvestada ja arvutada. Tasuvusest ja kasulikkusest ei räägita kuskil. Vaja ruttu Euroopasse saada! Palju meil neid on, kes iga päev hakkavad Riias ja Varssavis tööl käima? Kas tõesti mõne euro-vennikese pärast on kohe raudteetrassi vaja?"
