Lugejate küsimustele vastab metsakonsulent Ülle Läll

Plaanin vanavanematelt päranduseks saadud metsa korda teha. Millest peaksin alustama?

Kas ma saan kusagilt kontrollida ka, kas mul on pärandatud metsa maad?

Vastus:

Pärand avaneb isiku surma korral. Pärandi kohta saab infot Ametlikest Teadaannetest pärast seda, kui surnud inimese pärimismenetlus on algatatud. Teate selle kohta avaldab notar hiljemalt kaks tööpäeva pärast pärimismenetluse algatamist. Kui pärimismenetlust algatatud ei ole, siis ei ole võimalik ka infot saada. Pärimisega seotud õigusi ja kohustusi käsitletakse Pärimisseaduses. Pärimismenetlust saate algatada ise vaid juhul, kui pärijate ringi kuulute. Kuna seda, kas Te kuulute pärijate ringi, küsimusest ei selgu, soovitan pöörduda lähemasse notaribüroosse. Sealt antakse Teile ka täpsemad juhised, mida peate tegema, kui omate õigust ise pärimismenetlust algatada.

Notaribüroode kontaktid leiate Notari veebilehelt.

Kas metsa välja vedades tuleb saada nõusolek maaomanikelt kelle maid väljavedu läbib? Kui jah, siis kust saab maaomanike kontakid?

Vastus:

Metsaseadus § 35. Metsakasutusõiguse kitsendused ütleb, et avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohibsõita sõidukiga metsamaal paiknevatel teedel ja metsaomaniku loal ka väljaspool teid.
Kui eramaa on piiratud või tähistatud, tuleb jälgida ka Asjaõisgusseaduse §-s 142 (võõral maatükil viibimine) kirjutatut.
Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seega tohib väljaspool teid võõral maal sõita üksnes metsaomaniku loal. Kõigepealt tuleb teha kindlaks, kas mets kuulub eraõiguslikule juriidilisele isikule või eraisikule või on tegemist riigimetsaga, mille eest hoolitseb RMK. Seda saab vaadata metsaregistrist ja võtta maaomanikuga ühendust.
Võõra maa kasutamiseks on mõistlik sõlmida kokkulepe kirjalikult, et vältida hilisemaid arusaamatusi.
Kontaktandmete saamine on aeganõudvam. Üheks võimaluseks on proovida leida telefoninumbrit interneti otsingumootoriga või küsida infoliinist. Selleks peab teadma naaberkinnistu omaniku nime. Kui omaniku nime ei tea, on võimalus teha väljavõte kinnistusraamatust. Kinnistusraamatu väljavõte on tasuline.

Milline on parim aeg aastas, kus mul oleks mõistlik metsa arendusega tegelema hakkata? Olen mõelnud sügisel alustada või tuleks varem tegelema hakata?

Vastus:
Kui on plaanis oma metsaga tegelema hakata, tasub sellega algust teha võimalikult kiiresti. Kõigepealt tuleks vaadata, kas on olemas kehtivad inventeerimisandmed (rahvakeeles ka metsamajanduskava). Inventeerimisandmed on osade metsa hooldamiseks vajalike raiete jaoks (uuendus-, harvendus- ja valikraied) kohustuslikud, kui kinnistul asuva metsa pindala on rohkem kui 2
ha (MS §11 lõige 42 ) . Ka mõningate toetuste taotlemiseks on vajalikud inventeerimisandmed. Kui soovite taotleda toetust näiteks noore metsa hooldamiseks, peavad inventeerimisandmed olema ka väiksema kui 2 ha suuruse metsa kohta. Kui inventeerimisandmed puuduvad, tuleb need tellida kehtiva tegevusloaga metsakorraldusettevõttelt, siis on võimalik hiljem ka toetus tagasi küsida.
Koos inventeerimisandmetega koostatakse metsaomanikule metsamajandamiskava, milles tuuakse välja soovituslikud tegevussed metsa majandamiseks.

Soovitan Teil kindlasti võtta ühendust atesteeritud metsakonsulendiga, sest igal metsaomanikul on kalendriaasta jooksul võimalik saada SA Erametsakeskuse poolt finantseeritavat nõuannet kokku 15 tunni ulatuses.
Sellest 2 tundi lihtsustatud nõustamisena, mille eest metsaomanik ei pea konsulendile tasu maksma ning 13 tundi kirjaliku nõuandena, kus metsaomanikul tuleb tasuda omafinantseeringuna ligikaudu 3 eurot tunni kohta.
Konsulentide kontaktid leiate aadressilt: http://www.eramets.ee/consultant/
Konsulendid aitavad Teil olukorrast ülevaate saada ning anda informatsiooni
 vajalike tööde ja võimalike toetuste kohta.

Kui ma ma müün enda metsa maha ja soovin alale uut metsa istutada, kas siis on mul võimalik saada ka toetust?

Vastus:
Metsa uuendamiseks on võimalik saada toetust. Sõltuvalt põhjusest, miks mets raiuti, võib taotleda kas riigisisest toetust metsa uuendamiseks või EL toetust kahjustatud metsa taastamiseks.

Metsa uuendamise toetust võib taotleda, kui kavandatava metsa uuendamise kohta on kehtiv tegevust lubava märkega metsateatis.

Metsa uuendamise toetus hõlmab järgmisi tegevusi:

1) metsakultiveerimismaterjali soetamine (v.a metsapuuseemnete soetamine);

2) maapinna ettevalmistamine;

3) metsaistutamistööd;

4) kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri, sh looduslikule uuenemisele jäetud metsamaal kasvavate metsapuutaimede hooldamine (edaspidi metsapuutaimede hooldamine).

Toetuse taotlemiseks peavad metsaistutustööd ja metsapuutaimede hooldamine olema tehtud alates 1. jaanuarist 2013. a. Metsakultiveerimismaterjal võib olla ostetud ja maapinna ettevalmistamine võivad olla tehtud 2012. a või 2013. a enne taotluse esitamist. Täpsemalt saab toetuse kohta lugeda
aadressil siit.
.
Sellel aastal on metsa uuendamise toetuse taotluse esitamise tähtaeg 01.juuli ning 2.detsember.

Kahjustatud metsa taastamise toetust saab taotleda, kui metsa hukkumise põhjuseks oli torm või tulekahju. Metsamaa, mille kohta toetust taotletakse, on vähemalt 0,5 ha ja torm või tulekahju on toimunud mitte varem, kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal. Selle kohta
peab olema tehtud ka metsakaitseekspertiis. Metsakaitseekspertiisis on kahjustuse esimeseks põhjuseks olulisuse järjekorras märgitud tuuleheide või - murd või tulekahju. Metsateatis kavandatavate tööde kohta peab kehtima taotluse esitamise ajal ja töö tegemise ajal.

Täpsemalt saab selle meetme kohta lugeda siit.

Planeeritud toetuse taotluse esitamise tähtaeg on 1.-14.oktoobrini, kuid see
võib muutuda.

Et riigisiseste toetuste ja EL toetuste taotlemise põhimõtted on erinevad, soovitan enne tööde planeerimist võtta ühendust oma piirkonna konsulendiga.
Kontaktid leiate Erametsa koduleheküljelt.
Toetuse saamisel tekib Teil 5 aastane kohustuseperiood. Toetuse saamise ja taotlemisega seotud dokumente tuleb säilitada 7 aastat. Metsa uuendamise kulud, mis ületavad saadud toetust, on lubatud metsa müügitulust maha arvata.
Selleks, et metsas töid alustada, peaks metsaomaniku teadma kinnistu kohta mingeidki andmeid. Katastritunnuse või kinnistu nime  järgi saab kõigile avalikuks kasutuseks olevast Metsaregistrist  kinnistu üles otsida.

Uuendus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks on kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed. Eeltoodu ei kehti kinnisasja suhtes, mille metsa pindala on väiksem kui kaks hektarit. Metsa inventeerimisandmed kehtivad üldjuhul kümme aastat nende kandmisest koos metsakaardi andmetega metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse.

Millest alata, seda saab otsustada inventeerimisandmete ja metsa seisundi põhjal. Siin oskavad aidata metsakonsulendid, kes reeglina tegutsevadki metsaühistute juures. Lisaks annavad konsulendid nõu toetuste taotlemiseks. Metsaühistud korraldavad õppepäevi, kus saab kasulikku nõu nii toetustest kui ka maksusüsteemist ja muudest seadustest tulenevatest nõuetest.

Nõu ja abi saamiseks soovitan pöörduda oma metsa asukoha järgsesse metsaühistusse. Vajalikud kontaktandmed leiate Erametsakeskuse aadressilt www.eramets.ee  

Metsatööde tegemise sooviga oleks õige ühistusse pöörduda umbes pool aastat enne kavandatud tööde tegemist. Nii metsaraie kui ka -uuendus on sesoonsed tööd, mis vajavad piisavalt ettevalmistusaega.

Esitasin metsateatise ja kohe hakkasid tulema kõned tehingu pakkujatelt. Kuidas teha kindlaks, et nende kavatsused on ausad ja ennetada pettasaamist?

 Paljud metsaomanikud on kimpus aktiivsete metsa ostu pakkujatega, kes metsateatise esitamise järel omaniku telefoninumbri on üles leidnud ja tülitama kipuvad. Kui metsaomaniku telefoni number ei ole avalik, siis tuleks küsida, kust ostutehingu pakkuja metsaomaniku numbri saanud ning kellega on tegemist.

Kui keegi soovib teha pakkumist, ärge andke pakkujale metsateatise koopiat ega ammugi mitte originaali. Metsateatise andmed pindala ja raiutava koguse kohta on kättesaadavad ka metsaregistrist.

Kui metsaomanikul on raiet lubava otsusega metsateatis, siis on võimalik sõlmida raieõiguse võõrandamise leping. Lepingu sõlmimise ajal ei tohi lasta end takka kiirustada ega survestada! Kui metsa müük on ka tegelikult plaanis, siis aitab metsateatise alusel konkureerivate pakkumiste võtmine.

Pöörake tähelepanu kõigile lepingu punktidele enne alla kirjutamist ning nõudke täiendavaid selgitusi, kui midagi jäi ebaselgeks. Kui mingi oluline punkt on lepingust puudu, tuleb lepingut täiendada.  Soovitav on tutvuda heade lepingupõhjade näidetega, mis on leitavad Erametsanduse portaalis www.eramets.ee.

Nii kasvava metsa kui metsamaterjali ostu-müügilepingud peavad olema kirjalikud!

Võib juhtuda, et metsaomanikule pakutakse turuhindadest oluliselt kõrgemat hinda. Püüdke aru saada, millest nii suur hinnavahe tuleb. Alati uurige tausta ning ärge kiirustage.

Kindlasti tasub abi saamiseks pöörduda kohalikku metsaühistusse, kel sedasorti lepingutega suurem kogemus.

Millal on õige aeg hakata mõtlema metsauuendamistöödele?

Metsauuendamistöödele tasub mõelda juba siis, kui raieks metsateatist esitate. Maapind metsataimede istutamiseks valmistatakse reeglina ette istutusaastale eelneval sügisel. Ka taimed tellitakse vähemalt pool aastat ette. Kui taimede tellimine jätta kevadeks, ei pruugi enam neid jaguda. Taimi kasvatatakse metsa viimiseks tavapäraselt kas kaks või neli aastat, seega vajab uuendustööde planeerimine pisut rohkem ette mõtlemist.

Alati ei ole kasvukohast sõltuvalt metsa uuendamine kohustuslik või vajalik. Kui päris kindlat ei tea, kuidas toimida, on mõistlik otsida üles oma metsa asukohajärgne ühistu ja küsida, kas nemad oma liikmeid metsauuendustööde korraldamisel abistavad. Vajalikud kontaktid leiate erametsanduse infoportaalist www.eramets.ee  

Milliste tööde tegemisega tuleb metsaomanikul arvestada, et kasvaks terve mets?

Majandusmetsa eest tuleb kindlasti hoolt kanda. Mõtteviis, et mets hoolitseb enda eest ise, ei pea paika.

Istutamise eel tuleb maapind õigel viisil ette valmistada, taimed valida, tellida ja istutada, hiljem kultuuri ka hooldada, et senini tehtud töö tühja ei läheks.

Looduses kasvama hakanud või rajatud metsakultuur vajab 5-10 aasta jooksul mitut valgustusraiet . Hoolduse vajadus sõltub ka sellest, kui viljakas on kasvukoht. Esimesi raieid tehakse valgustingimuste parandamiseks ja puistu kujundamiseks. Selle käigus otsustatakse, millised puud kasvama jäävad ehk milline on metsa nägu tulevikus.

20-40-aastane puistu vajab harvendusraiet, et kasutada ära ka allajäävad ja surevad puud ning lõppraies maksimeerida puidu mahtu ja sellest saadavat tulu. Kuni 30-aastases metsas on hooldusraie ka riigi poolt toetatav.

Tähelepanu tuleb pöörata ka kraavide korrashoiule, et vältida üleujutusi.

Alahinnata ei tohi tormi ja üraskikahjustuse, juure- ja tüvemädanike ning ulukite poolt kahjustatud metsa hooldamist. Kahjustatud mets on soodne paik kahjurite levikuks ja sellega ei rikuta mitte üksnes oma metsa, vaid ka naabrite oma.

Terve metsa kasvamiseks on vaja teha metsa vanusest ja seisukorrast vajalikke raieid, vältides metsa kahjustamist raietööde tegemise käigus.