Lugu Rannamõisa Laevaseltsist

Üle-eestilise ürituse "Teeme Ära 2009" võsaraiumisel korrastati tulevast Rannamõisa Kultuuriküla 2,2 h suurust platsi. Seltskond laulumehi, külg-külje kõrval tungisid läbi padriku tulevase käsitöömaja poole.

Mõeldi merele ja mõlgutati mõtteid, mida võssakasvanud varemetega pihta hakata. Jutu käigus mõeldi välja nüüd juba hoogu võttev idee: hakkame laevu ehitama. Vaimusilmas juba liiguti höövel ja kirves käes mööda suurt ja avarat ruumi, juba õpetasid tulevased paadimeistrid ka teisi huvilisi. Mõõdeti ukseavasid ja ruumi pikkust... jõuti järeldusele, et mastid tuleb valmiva laevakere kõrval meisterdada. Veidi mõtete laagerdumist ja jõulukingituseks kõigile merehuvilistele saigi loodud MTÜ Rannamõisa Laevaselts. Esimene kohtumine toimus kohe uue aasta alguses ja nii see kõik käima läks.

Huvi viis Soomaale

Tänaseks oleme toimetanud kaks hooaega. Suvi 2010 oli stardipaku valimise aeg ja meeskonna proovilepanek. Kohe hakkasime uurima kohaliku rannaelu ajalugu. Suureks abiks oli meile Harku valla ajalooselts Terje Urbaniku eestvedamisel. Leidsime arhiividest vanu pilte Tilgu sadamast ja rannaküladest.

Meie esmaeesmärgiks oli ja on tänagi alustada paadiehitusega. Arusaamine, et paadiehitus on väga keeruline ja aeganõudev töö, jõudis meile peagi kohale, ja välja tuli mõelda teostatav plaan, kuidas edasi minna.

Sündis idee: ühepuulootsikute töötuba. Teadupärast on see teema rohkem kui Soomaa kandi lugu, aga meie kindlaks suunaks oli siiski Tilgu sadam ja meri. Leidsime Pärnumaal elava haabjameistri Ronald Rüütli, kes isegi oma raamatus "Atarma" meile meelepärasest paaditüübist juttu teinud. Uurimustöö viis välja Soomaa meesteni. Samaaegselt Otemarine Jahtklubi noorte suvelaagriga hakkasid Tilgu sadamas peagi kõlama kirvelöögid ja sadamas liikus rohkem rahvast kui tavalisel suvepäeval.

Koostöös Soomaa Haabjaseltsiga sai teoks ühepuulootsikute töölaager. Haabjameistri Andres Koidu juhendamisel meisterdati terve nädal haabjaid ja ruhesid. Kõik, kellel huvi, said ka ise kirve pihku võtta ja proovida esiisade töövõtteid.

Tänapäeva mehed ei ole enam rauast. Raske töönädal murdis mehed. Nädala lõpuks saigi valmis laevaseltsi esimene alus - 6-meetrine ruhi ja alus sai vettegi lastud - veesatud. Ühe saime valmis, paljud jäi veel pooleli.

Pooleliolevad haabjad ja ruhed liikusid veel järgmiselgi aastal mööda Eesti erinevaid laatasid ja festivale. Ühe ruhe valmistasime Viimsi Vabaõhumuuseumile, mis on tänaseni muuseumi eksponaadiks.

Möödunud suvi möödus töökalt. Meil on tekkinud palju sõpru, kes kõik on merehuvilised.

Rannarahvas ärkab

Tooksin välja Tartu Lodjakoja, Võrtsjärve Kalepurjeka, Nõva viikingipaadid jne. Väga hea ja aktiivne koostöö on tekkinud Viimsi Rannarahva kojaga, kellega koos käisime suve jooksul mitmetel erinevates Eesti rannaeluga seotud üritustel: Kuressaare merepäevad, Viru folk ja Viimsis toimunud Rannarahva Festival, mille raames valmis ka meie ühepuulootsik - ruhe.

Väga aktiivne koostöö toimub ka MTÜ Harju Kalandusühinguga, kes on meie piirkonnas Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 "Kalanduspiirkondade säästev areng" raames toetusrahade koordinaator. Oleme koostöös Harku vallaga kirjutanud erinevaid rahastamise projekte Tilgu sadama arenguks, mille läbi suudaksime aidata kaasa kohalikele kalameestele paremate tingimuste loomisel.

Meie visoonis on väga tähtis koht kohalikul rannaelul. Loodame tuua rahva tagasi mere äärde ja mitte ainult suvitama. Saab luua ka vajalikke töökohti.

Tähtsamaks kordaminekuks loeme oma esimest rannaüritust "Tilgu laul ja laat". Kohal olid eelkõige käsitöö müüjad, kes kohavalikuga väga rahule jäid. Enamus lubas kindlalt järgmisel aastal kohal olla. Kõige väiksemad tüdrukud ja poisid said valmistada puidust paadikesi. Tundub, et huvi laevaehituse vastu on suur, sest paljude laste vanemad sattusid puust paadikeste voolimisest rohkem vaimustusse kui nende lapsed.

Elevust oli väikeste paadiehituse töötoa ümber palju. Iga soovija sai endavalmistatud lootsiku mälestuseks. Koostöös Käsmu meremuuseumiga tulid meile külla eistuki valmistajad. Sellise paaditüübi ehitamise projekt oli parajasti Käsmu meremuuseumil pooleli. Kohalikud paadimeistrid olid lahkesti nõus kogemust meiega jagama ja nii see tehtud saigi.

Suurepäraste suupistete ja müügilettide kõrvale mahtus veel meremaalimise töötuba, sai merel kaatriga sõita ja palju muudki põnevat. Suurel veoauto haagisel esines meie laevaseltsi bänd ja mitmed külalisesinejad, kes meie laevaseltsi liikmetega kuidagi seotud.

Kohalikud laevaseltsi kokad pakkusid erinevaid kalatooteid, rüübati meie merekarude valmistatud koduõlut. Kõik jäid üritusega rahule ja loodame, et sellest saab kohalik traditsioon. Pärast laata süüdati muinastuli. Kohalikud ei mäleta, et sadamas oleks olnud kunagi nii palju rahvast. Sadam hakkab ellu ärkama. Kui veel millalgi hakkab toimima sadamakõrts, valmiksid sadamakaid, oleks üks meie põhieesmärke täitunud.

Taastada Valteri jaht

Teiseks suuremaks suunaks on seltsil kaasa aidata Rannamõisa Kultuurikülas planeeritava käsitöömaja valmimisele. Laevaseltsi osa oleks selles majas pakkuda puutöö võimalust ja omapoolset abi mitmetes käsitöö ringides. Eelkõige sooviksime pakkuda noortele eneseteostust paadiehituses ja puutöös.

Oleme võtnud kindla suuna ellu äratada Eesti esimese ümbermaailma purjetaja Ahto Valteri mälestus. Plaan on ehitada valmis tema esimene Atlandi ookeani ületanud 8,5 meetrine jaht "Ahto1", algse nimega "Auli". Kui jõudu jätkub, oskused juurduvad ja maailma asjades soodsad tuuled puhumas, siis ka ümbermaailmareisi teinud kahemastiline kaljas "Ahto 3", algse nimega "Rannik".

Loodame, et samaaegselt laevade valmimisega saab valmis ka Tilgu sadam. Uhke oleks vaadata sadamas samas rannas ehitatud purjekaid. Uhkusega võime öelda, et meie mitmekülgne tulevikunägemus on võitnud ka põllumajandusministeeriumi poolehoiu.

Nimelt sügisel toimunud Läänemere-äärsete riikide kalandussektorite tippkohtumisel Viimsis oli Rannamõisa Laevaselts kutsutud oma esitlust tuvustama. Tagasiside oli igati positiivne. Sellised positiivsed noodid annavad jõudu edasi minna ja annavad tunnistust, et oleme õigel teel.

Üleskutse

• MTÜ Rannamõisa Laevaselts kutsub kõiki merehuvilisi Eesti Meremuuseumi. Üritus toimub 26. novembril kell 16.00. Info www.meremuuseum.ee. Kui ostate muuseumikassast sooduspileti, viib Rannamõisa Laevaselts teid merearheoloog Vello Mässi juhendamisel meeldejäävale ekskursioonile läbi Eesti mereajaloo. Mäss on Eesti tuntuim merearheoloog, teadur ja muhe härra, kellel palju rääkida merel seilanud laevadest. Retk läbi Eesti mereajaloo kestab ca 1,5 h. Peale ekskursiooni tutvustab MTÜ Rannamõisa Laevaselts enda seniseid tegemisi ja räägime ka tulevikuplaanidest. Tulge kogu perega.Lastele on muuseumis mängutuba, kus saab joonistada ja keerata rooliratast.

• Kõigil on võimalus astuda laevaseltsi liikmeks.Taastame koos unustatud rannakülade merekultuuri ja ehitame koos uued puidust laevad, millega koos merele minna. Täpsemad ülevaated ja plaanid on kirjas meie kodulehel www.laevaselts.ee.