Peningi ja Tõhelgi küla läbiv Aruvalla-Jägala maantee on riigitee ning seda Kaido Kirsip lahti ajama ei pea. Ta selgitas, et kohati tekitavad peavalu riigiteede lumelükkajad, kes kihutavad teed läbi harva ning sageli hooletult, nende prioriteet on suured maanteed. Tihti lükkavad nad kinni vallateede otsad ning kohalikud ei saa koduteelt maanteele, sest ees kõrgub suur lumevall. Kohalikud lumelükkajad peavad tegema alati veidi rohkem, et oma inimesi mitte hätta jätta ning Kaido Kirsip lükkab ka maanteel vajadusel saha maha.

Peningil jäävad traktorile ette teele turritavad puuoksad, nendega on lumelükkajatel üksjagu muret. Oksad kriibivad külgi ning painutavad peegleid. Hinnalisi vilkureid on Kaido Kirsipi traktorite küljest ära tulnud mitmeid.

Ta sõnas, et hoovide ümber on hekke, mis kaitsevad tuule ja tuisu eest, kuid mitmekümne aastaga on kasvanud puud nii suureks ning jäänud pügamata: „Tahaks väga aidata, aga ei saa, kui teele jäävad ette kivihunnikud või oksad ning traktor ei pääse lihtsalt läbi.”

Kaido Kirsip kirjeldas, et lumelükkaja töögraafik on üsna tihe: „Lund on sadanud usinalt. Alustasin kell viis hommikul esimese raksuga ning pärast seda pole magama saanud. Peab hoolitsema, et inimesed saaksid hommikul tööle ning õhtul koju tagasi. Esmatähtsad on kool ja lasteaed.”

Kui lund on sadanud mitu päeva vahetpidamata, ei saa lumelükkaja puhkust lubada: „Võiks oodata ja kõik korraga pärast lumesadu puhtaks lükata, kuid on ju vaja tööle saada, mõned on ka eriti madalate autodega. Alevikus ja külas on erinev norm, mis paksusest tuleb lumd lükkama hakata ning praegu tuleb see norm kolinal täis.”

Loe pikemalt Sõnumitoojast.