Lutsu külavanem: viimasel ajal on siia elama tulnud palju noori peresid
Tutvusta palun ennast.
Olen sündinud Põlvas. Üles kasvanud ja elanud Lutsu külas. Lõpetasin 1989. aastal Põlva Keskkooli (praegune ÜG). Pärast keskkooli õppisin aasta EPAs. 1991. alustasin õppimist Räpina Kõrgemas Aianduskoolis, mille lõpetasin 1995. aasta kevadel. Sinna vahele jäi ka 9 kuuline talupraktika USAs, Washingtoni osariigis. 1996-1998 töötasin Pühajõe Talus aiandi juhatajana. 1999-2008 olin Põlvamaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees. 2001-2005 õppisin EPMÜs ettevõtluse ja ökonoomika erialal. Praegu olen täie kohaga talupidaja. Sinna juurde ka veel mõned ühiskondlikud ametid.
Abielus. Abikaasa Tiiu on Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht, poeg Ants Johannes lõpetab sellel kevadel teise klassi Himmaste algkoolis.
Oled 2009. aasta juulist Lutsu küla külavanem? Kuidas on läinud Sinu külal ja millised on küla tulevikuplaanid? Millisena näed Sa Põlva valla arenguvõimalusi üldse ning mis on Sinu arvates olulised lahendamist vajavad probleemid külades ning vallas? Kas külavanemal on võimalus valla arengus kaasa rääkida või peab selleks kandideerima volikokku?
Meie küla on elanike arvult Põlva valla üks väiksemaid. Iseloomulik on see, et majapidamised asuvad hajali. Kohe nii hajali, et ei olegi külas sellist kohta, kuhu kõik külaelanikud igapäevaselt sattuksid. Külarahvas on aga tore ja igati aktiivne ja kokkuhoidev. Viimasel talgupäevalgi oli osalejaid üle 20ne. Usun, et sellises väiksemas külas on kindlasti lihtsam toimetada kui näiteks Peril või Mammastes. Arvan, et meie külal läheb päris hästi. Viimasel ajal on siia elama tulnud palju noori peresid. Meie inimeste tublidusest annab tunnistust ka see, et võitsime möödunud aastal valla spordimängud. Praegu ongi kõige kiirem külaplatsi korrastamisega, et selle aasta suvemängudeks kõik korda saaks.
Põlva vald on arenev vald. Valla ja linna ühinemisteemadel ei tahaks sõna võtta. Kahju, et hariduselu korraldavates küsimustes ei ole valla ja linnajuhid üksmeelt leidnud.
Külades on üheks kõige suuremaks probleemiks ikkagi teede korrashoid. Korras teedevõrk on üheks eelduseks, et noored pered maale elama tuleks. Hajaasustus meie külades on tihtilugu takistuseks noorte perede kolimisel maale, sest uue taristu rajamine - elekter, veetrassid ja teed on nende jaoks väga kallis.
Külavanemal on kindlasti võimalus oma sõna öelda. Volikogusse kuulumine oleks muidugi abiks. Ühe väikese küla külavanemal on aga raske sinna pääseda. Kõik ju toetavad omasid.
Oleme Põlva valla külavanematega otsustanud, et hakkame regulaarselt koos käima. Esimene kord oli Taevaskojas. Need on igati kasulikud kokkusaamised.
Oled töövaldkonna kaudu põline põllumees ja talupidaja. Kuidas tänapäeval selles valdkonnas toime tulla?9. mail sai 20 aastat, kui taluseaduse alusel sai minust talupidaja. Toona oli alustuseks 13 hektarit põllumaad. Praegu harime koos isaga 200 hektarit. Tahaks oma jõududega toime tulla. Palgatööjõudu ei kasuta. Suuri riske ei võta. Kindlasti tuleb teha koostööd naabritega. Siiani oleme kenasti toime tulnud. Ei pea tingimata 500-1000 hektarit olema.
Kuulud lapsevanemana Himmaste algkooli hoolekogusse. Sinu arvamus haridusasutusest hetkel ja tulevikus?
Himmaste kool on üks väga tore ja armas kool. Panime lapse sinna kooli just sellepärast, et leidsime, et talle sobiks väiksem kool, kus õpetajal on lapse jaoks rohkem aega. Ka Raul Rebane on öelnud, et tema jaoks ei ole eliitkool mitte inglise kolledž või Trefneri gümnaasium, vaid just väike külakool, kus klassis 4-5 õpilast ja õpetajal on kõigi laste jaoks piisavalt aega. Selles mõttes on Himmaste Algkool kindlasti eliitkool. Aastaid on räägitud selle kooli sulgemisohust. Kallid lapsevanemad! Ei vallavalitsus ega volikogu ei pane kooli kinni, vaid teie ise, kui te kooli sulgemise hirmus oma koolijütsid hoopis linnakooli viite. Ärge kartke oma laste heaolu nimel võidelda! Himmaste kool on väärt kestma! Seal antakse suurepärast haridust.
Kuidas ja millal sai Sinust harrastusnäitleja? Millised rollid on sulle eriti südamelähedased? Mõni põnev seik sellest valdkonnast?
See oli vist 1998, kui Sirje Vill kutsus mind harrastusteatri trupiga liituma. Selle aja jooksul olen mänginud palju rolle. Kõige rohkem on tulnud mängida politseiniku, urjäädniku, superintentaadi jms. rolle. Kõige meeldejäävamad on aga Ora Jaani osatäitmine Sirje Villa lavastuses «Kuldne laev» ja vallavanema osa Rivo Veski lavastuses «Minu Põlvamaa ». Selle viimase puhul võlus mind kõige rohkem see, et see etendus ei tahtnud ega tahtnud ära lõppeda. Laval kestis ainult poolteist tundi aga järellainetust oli kuulda mitu kuud.
Tean et oled sportlik külavanem. Oled õppinud omal ajal Põlva Keskkoolis spordiklassis. Samuti võitis Lutsu küla sinu eestvedamisel 2010. a Põlva valla II suvemängud. Sina ja sport praegu?
Aktiivselt spordiga ei tegele. Natuke ehk koos külarahvaga võrkpalli mängin. Keskkooli ajal ja EPAs läksin vist pisut liiale. Liiga palju ei ole hea. Sportimine on üks kasulikumaid vaba aja veetmise võimalusi. Mul on väga hea meel, et meil nii sportlik küla on.
Oled Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu üks asutajaliikmetest? Mis on sellest ettevõtmisest saanud?
Põlvamaa HLÜ toimib endiselt. Kuna üleliigseid riske pole võetud, siis elati ka majanduskriisi aeg edukalt üle. Olen ka seal nõukogu liige. Suurem osa liikmetest on küll laenukliendid, kuid väga palju on ka hoiustajaid.
Kohtumiseni Põlva valla suvemängudel Lutsus 2. juulil!
