Luunjalane loeb: Väino Karo
1. Milline on Teie esimene lugemisega seotud mälestus?
Aabits. Muus osas nii ja naa.
2. Milline raamat on Teie lapsepõlvelemmik?
E. Bornhöhe “Tasuja”.
3. Millist kirjandust Teile praegu lugeda meeldib? Milline raamat Teil pooleli on?
Filosoofilisi ja teaduslikke kirjandusteoseid. Praegu loen Voltaire’i “Filosoofilist sõnaraamatut” ja kabalat ehk keskaja judaismi müstikavoolu valgustavaid raamatuid. Näiteks “Sefer Yetzirah” kui juudi aabitsat, mis haarab ka astroloogiat, taevakehade teket ja nende seostest heebrea tähestikuga, “Bahir” ja “Zohar”.
4. Milline on Teid kõige enam mõjutanud raamat? Miks?
W. Shakespeare’i “Hamlet”, mis andis minu isiksuse kujunemise suuna ja algtõuke, aga ka moraali- ja eetikanormid. Vaimselt-hingeliselt on peale teatri ja muusika mind kõige sügavamalt mõjutanud J. Liivi luule, mida Eestis pole ükski luuletaja kuni tänaseni suutnud korrata, ning Rabindranath Tagore “Gitandžali” ja “Aednik”.
5. Mida lugemine on Teile andnud?
Mitu erineval tasemel lugemisoskust, mõtlemisvõime, kindla aluse maailma ja inimeste üle otsustamiseks ja nendega suhtlemiseks, palju südamepõhjani liigutanud elamusi ning oskusi endaga toime tulla nii materiaalselt kui vaimselt. Ja veel – kindlasti on kirjandus ja muusika mind eemal hoidnud kuritegudest ja šlikerdamistest.
6. Mida olete Teie teinud, et kaasteelistes lugemishuvi äratada või säilitada?
Olen püüdnud ka ise raamatuid kirjutada nii, et lugejad neist aru saavad, mis pole mitte alati õnnestunud. Samuti olen oma kontsertidel alati lugenud teiste luuletajate värsse ja raadios järjejutte linti lugenud. Soovitaksin inimestel loobuda raha lugemisest, kuna loetakse vaid raamatuid. Raha loendatakse. Näiteks inglased teevad siin ranget vahet: to read – lugema, to count – loendama. Raamat ei ole pangaarve või rahanutsak meie põuetaskus. Alustagem sellest.
