Lydon Mürgimäe: "Mulle on olnud eeskujuks inimesed, kes endale seatud eesmärgid täidavad"

Seekordne „Saagem tuttavaks“ intervjuu on Eesti Kultuurkapitalilt tunnustuse pälvinud Lydon Mürgimäega.Tutvusta ennast ja oma perekonda

Olen sündinud Valgas, kuid terve elu elanud Tartumaal. Mu peres on õde Kertu, ema Külli ja kasuisa Viktor. Koolipoisiks sirgusin Varal, kus alustasin ka kooliteed. Alates 3. klassist jätkasin õpingud Tartu Karlova Gümnaasiumis ning hiljem Luunja Keskkoolis. Kogu koolitee on mind saatnud erinevad spordi-, tantsu- ja pillimänguõpingud. Nooruses õppisin mängima akordionit ning kord olen võitnud ka noorte Tartumaa peotantsuvõistluse. Tartu kooliaastate jooksul osalesin enesekaitse ja shotokan- karate treeningutel ning seal läbisin edukalt 7.kyu (oranži vöö) eksami. Umbes 10 aastat tagasi kolisime Mellistesse ning siis jäi linnas treeningutel käimine transpordi tõttu katki, seega pidin leidma mingisuguse väljundi uues kodukohas. Teadagi on Mellistes parimad võimalused tõstespordiks ja ei saanud minagi jätta võimalust kasutamata. Pärast keskkooli läbisin kohustusliku ajateenistuse Kuperjanovi pataljonis, sealt naastes kolisin linna omaette elama ja asusin Eesti Maaülikooli õppima. Hetkel elan koos oma elukaaslase Kaisaga Tartus ning käin 3-4 korda nädalas Mellistes treeningutel ja nädalavahetustel tihti külas oma vanematel.

Mis tõi sind spordi juurde?

Niikaua kui mäletan, on mulle meeldinud sportida, joosta või hüpata ning teistega milleski võistelda. Kui pilli-ja tantsuõpingud olid rohkem ema poolt soovitatud, siis karate ja tõstmise valisin ise. Spordimehelikku käitumist õppisin ning pideva treenimishuvi sain oma esimeselt, karate treenerilt. Rahulikku ning tulemusele orienteeritud suhtumist õpetas tõstetreener Mellistes.

Oled saanud tänukirja Eesti Kultuurkapitalilt, milliseid saavutusi ise kõige rohkem hindad?

Jah, tõesti selline meeldiv üllatus Tartumaa parimate sportlaste tunnustamise tänuõhtul aset leidi s- Eesti Kultuurkapitali poolt anti mulle tänukiri spordi edendamise eest Tartumaal.

Ma arvan, et peale Mäksa spordiklubi taasasutamise võin üheks olulisemaks saavutuseks lugeda, et oleme juba mitu aastat järjest korraldanud Mellistes erinevaid tõstespordivõistlusi. Nendest tähtsaimaks pean Tartumaa suurmeistrite karikavõistluse rahvusvaheliseks kasvamist. Varasemalt oli sama Kõrvekülas toimuv võistlus ainult Eesti sportlastele. Sellel aastal toimub see juba kolmandat aastat rahvusvahelisena- ootame oktoobrikuus külla Läti, Leedu ja Soome sportlasi.

Kes on sulle eeskujuks?

Mulle on alati olnud eeskujuks need inimesed, kes endale seatud eesmärgid täidavad. Olgu need siis tippsportlased, pereliikmed või inimesed meie kodukülast.

Millised on sinu tulevikuplaanid?

Nii palju kui vanus ja tervis lubavad, proovin ikka tõstetreeningutega jätkata ning meistersportlase normatiivi täita. Kindlasti planeerin täiendada oma treenerioskusi ning saada kutsekvalifikatsiooni kolmas tase, et jätkata noorte treenimist. Koos Mäksa spordiklubiga on plaanis uute ja huvitavate võistluste toomine koduvalda.

Mis sind kurvastab?

Üldiselt olen rõõmsameelne, mind näeb harva kurvalt ja mõttessevajununa kusagil nurgas istumas. Aga muidugi kurvastab, kui lähedaste ja tuttavatega midagi halba juhtub või kui sporditrauma enda või mõne tuttava võistlusplaanid segi lööb.

Mis sind rõõmustab?

Suurimat rõõmu valmistab, kui töö juures kõik laabub ja treeningplaanid saavad võistlusel sajaprotsendilise lõpptulemuse. Samuti põlen nagu säraküünal tõstepõranda kõrval, kui mõni noor õpilane uut raskust vallutama läheb.

Mind rõõmustab veel, kui saan pärast rasket treeningut järgmisel hommikul magada kuni und jagub, lähedastele olen tuntud pärastlõunane ärkaja.

Milline on sinu sõnum vallarahvale?

Leidke endale või oma lähedastele tore hobi, mis hoiab tervist ja pakub rõõmu kogu perele. Soovin kõigile lumerohket suusa- ja kelguhooaja jätku!