Ma lähen siit ära
Mõistagi protestisid linnavalitsuse otsuse vastu ka lasteaia pidajad, kes oma kirjas süüdistavad Põlva linnavalitsust isegi oma kodanike põhiseaduslike õiguste rikkumises.
Tegelikult sätestab Põhiseaduse paragrahv 37, et riik ja kohalikud omavalitsused peavad ülal pidama vajalikul arvul õppeasutusi ning et seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole. Vastavalt Põhiseadusele tagabki Põlva linn kõigile oma lastele koha koolis ning lasteaias.
Olen kindel, et Põlva koolid ja lasteaiad on igati heal tasemel ning ka Põlva linna toetused õpilastele ja lastele tublisti üle keskmise. Vanematel on aga mõistagi oma laste hariduse valikul otsustav sõna. Nii õpivad mitmed lapsed teistest omavalitsustest Põlvas ja Põlva lapsed mujal. Omavalitsuste vahel käib ka vastav arveldus, mis lähtub erinevatest seadustest.
Erakooliseadus aga sätestab, et eralasteaias koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud VÕIB katta valla- või linnaeelarve vahenditest. Praktikas tähendab see, et eralasteaia kulusid kannavad osaliselt vaid need omavalitsused, kellel oma laste jaoks kohad lasteaias puuduvad. Toonitan veelkord, Põlva lastele on lasteaiakohad olemas.
Muidugi on igal inimesel õigus valida elupaika. Usun, et mõistame, kui minnakse sinna, kus parem elukeskkond, paremad teenused või paremad palgad.
Kuidas aga suhtuda neisse, kes omavalitsuste elanikeregistrit vahetavad vaid selleks, et ühekordseid hüvesid või eesmärke saavutada? On Põlvaski näiteid, kus valimiste eel häälepüüdjaks tulnu on pärast valimisi taas oma elupaika vahetanud.
Minu lugupidamine ja tänu kõigile, kes te Põlvat oma kodupaigaks peate ja selle paiga heaks igapäevaselt panustate. Kui suudame elujõulisena hoida oma väikese kodulinna, suudame säilitada ka oma Eesti riigi. Mina siit ära ei lähe!
