Maailmalõpu ristirekt
Opositsiooni roll ei ole volikogus vaikselt konutada, vaid aktiivselt oma valijaid esindada. Kuna üldiselt on olnud vaiksed ajad, siis võib sellest välja lugeda, et ka teised liidud toetavad meie tegemisi, olgugi et mõnikord vastu hääletades. Selle viimase üle ei pea imestama - veelgi imelikumaid asju juhtub vahel volikogus.
Ja tõesti, viimase kahe ja poole aasta jooksul on vast nüüd üks esimesi kordi, kui opositsioon, valimisliit Kihnlasõd, on ennast mugavustsoonist välja ajanud. Teades, kui vähe on kiirel perioodil aega, vaatlen nende tähtesinemisi viimastel kuudel läbi ühe kohaliku sangari. Kuid enne...
Juhtusin mõned päevad tagasi vaatama videot oma eelmise aasta langevarjuhüppest. Panin video pausile. Lisaks hirmunud näoga Tälle Ingvarile vaatas ekraanilt vastu veel midagi muud - vaade meie armsale Kihnu saarele. Maalapike keset merd, mis ilusal suvepäeval tundub ülevalt vaadates nii kutsuva, murevaba ning rõõmsa paigana.
Alustan hüpet. Siiani on meeles õõnes tunne, kui ripud üle lennuki ukse ning ainus kinnitus millegi enam-vähem kindlaga on rakmed instruktori küljes, samas karta ei tohiks ju olla midagi.
Tuhisedes kuni paarisaja kilomeetrise tunnikiirusega maa poole, käib algul silme eest läbi igavene virr-varr, kuid siis on järjest enam aega vaadelda üha paremini välja joonistuvaid detaile. Kui langevari avaneb, tekib natukene kummalinegi vaikus ja rahu. Nüüd hakkavad paremini silma majad, teed, lõpuks inimesedki.
Maandud. Oled jälle tagasi oma armsa saare peal, tagasi detailides. Kas hüpata veel või on see tõesti liiga hirmus?
Motioveeriv jõud - raha
Viimastel kuudel on selles detailses maailmas toimunud ridamisi "huvitavaid" sündmusi, seda eeskätt just meie enda kohaliku poliitilise konnatiigi mõistes. Ja esidirigent on kahtlemata olnud samuti palav kohalik - Johannes Leas aka Juku.
Dirigendid on suured isiksused, ometi vajavad nemadki natukene sütitust. Tundub, et selleks sädemeks sai minu palgatõus eelmise aasta sügisel. Loomulikult lisas vanameister sellele veel paar demagoogilist detaili ning sai valmis kõrgema tasandi poliitilise põneviku käsikirja. Aga ajab vist närvi küll, kui avastad 6 -7 aastat hiljem, et su enda valimisliit ei väärtustanud su tööd piisava palgaga ning pidid mõtlema välja skeeme, kuidas ennast "motiveerida" valla rahaga. Eriti närvi ajab kindlasti see, et jäid veel lollisti vahele ka - s**t happens!
Vaieldamatult on raha üks motiveeriv jõud, makstagu seda siis endale või kellelegi teisele. Teisel juhul vist motiveerivamgi. Järgmises volikogus järgnes Jukult ettepanek kehtestada volikogu liikmele volikogu tööst osavõtu eest tasu. Iseenesest täiesti mõistlik ettepanek. Välja arvatud summa, mida Juku tahtis endale saada - 100 eurot kätte ühe ca kahetunnise volikogu istungi eest, seda isegi juhul kui istungil ei ole mõjuval põhjusel osaletud?!
Arvake, kelle valimisliidust inimene nö mõjuval põhjusel järgmisel istungil puudus? Samal istungil kehtestati Veera ettepanekul siiski tasu 50 eurot kätte. Antud summa muudeti ära veebruri volikogu istungil, kus Valdo ettepaneku kohaselt jäi volikogu liikme tasu summaks 30 eurot, millelt lähevad maha ka maksud - kätte alla 30 euro ja arvestatakse ainult seda, kui volikogu liige istungile kohale tuleb! Igatpidi mõistlik ka, vaadates teiste maakonna volikogude tasusid.
Uus pealetung
Seejärel otsustas Juku teha otsustava pealetungi ühele valla tugisambale - koolile. Tema sangarlik võitlus jätkus lahingus lasteaia laste ruumide laiendamise eest (või vastu?). Algul vargsi, hiljem otse välja öeldes, näeb tema valimisliit, et lasteaia ruume ei peaks laiendama mitte koolimajas, vaid selleks tuleb eraettevõtjatelt vabad ruumid rentida. Olgu, paneme kaks ja kaks kokku.
Sellised toredad ruumid on meil Kihnu Poes, kus alles mõned aastat tagasi Juku lepingupoolena aktiivselt ehitustöid juhatas, hiljem lõpetasime kohtus. Miks kohtus? Kohus ütles, et tõsi, 2005. aastal sõlmitud üürileping iseenesest oli kehtiv, sest volikogu kinnitas üürisummad valla eelarve koosseisus, kuid kohus luges lepingu 2006. aastast alates lõppenuks. Ja kuidas? Kohus luges lepingu lõpetajaks Juku enda.
Paraku ei saanud vist Juku sellest ise hästi aru, mis ta tegi ning kaebas valla 2009. aastal kohtusse, väites, et leping kehtib. Vald pidi Juku pimeda viha peale kulutama ca 20 000 eurot advokaatide tasudena. Võib arvata, et sama summa kulus ka tal endal. Ning muidugi on nüüd õige aeg nõuda, et vald rendiks "eraettevõtjalt" ruume.
Aga lasteaia ruumide osas ei aja vald mitte kiusu vana asja pärast, vaid meil on enda vahenditega võimalik tagada lasteaialaste mahutamiseks vajalik ruum. Jah, mõned ainetunnid peavad toimuma üle õue muuseumis (juhul kui kool teisiti ei korralda tunde ümber), kuid seal on soe ja uus ruum selleks olemas. Me saanuks seda läbi häda teha ka tervisekeskuses, kuid sarnaselt Kihnu poe ruumidega tähendaks see logistilist virr-varri, mis tekitab rohkem probleeme, kui sellest on kasu.
Teine Juku populismisähvatus valgus samuti õpetajate peale - kindlasti tuleb tõsta õpetajate töötasu 15%. Miks just õpetajate oma? See selleks. Ma olen nõus - kui on jätkusuutlik rahastusallikas palgatõusuks, siis saab palku sellises mahus tõsta. Paraku tuleb aru saada, et 2008. aastal tõsteti õpetajate palgad päris mitmeks aastaks ette - kasv 35%. Seda oleks võinud teha seda ka jupiti - riigi arvestusliku palgaeraldisega oleks võinud ka koolimaja soojustada. Nüüd tõstame vähemalt 5% kõigi teiste töötajate palka, kellel pole vahepeal ühtegi palgamäära muudetud. Mulle tundub, et üldjuhul meie pedagoogid saavad sellest aru ning ei nurise töötasu ja koormuse suhte üle ning on ka külma suhtes vähemtundlikud olnud. Selle eest suur tänu teile, et te antud asjas Juku demagoogilise ristiretkega kaasa ei läinud ning loodan, et keegi teie tublist seltskonnast partorgi kohuseid täitma ei jäänud.
Suurele areenile
Eks mõlemal lahingutandril on ka valla poolel mõningaid konarusi, mida tuleb siluda, kuid seda eelkõige sisuliselt ja asjasse seotud inimestega, mitte poliitilisel tasandil ja demagoogiaga.
Loomulikult on vaja vahepeal ka paista välja suures meedias. Kui üldjuhul üritab iga kogukond paista silma positiivsete asjadega, siis Juku eesmärk on vastupidine. Alates 2006. aastast on Jukul hambus Kihnu Majanduse OÜ. Ehk mõneti mõistetav - kui keegi teine saab sinu plaanide realiseerimisega paremini hakkama kui sa ise, morniks teeb ikka natukene. Nüüd juba 6 aastat on Juku paljundanud tohutu hulga arveid ja lepinguid, palunud uurida osaühingu tegevusi politseil ega teagi, kellel veel. Süvenedes natukene osaühingu toimimispõhimõtetesse, saab Juku ka ise aru, et osaühingut peab doteerima. Saab ka aru, et sellist ettevõtet on vaja. Aga ju on kahju vaadata, et ei saa käppa vahele.
Muide, Jukule meeldib koledasti tuua näidet, kus osaühingust ekskavaatori rentimine on oluliselt kallim kui linnast tellides. Esiteks ma kahtlen selles väites. Teiseks, mis kasu on mõnevõrra odavamast tunnihinnast, kui seda ekskavaatorit pole siis võimalik rentida, kui seda peaks vaja minema sügisel, talvel või kevadel? Demagoogile piisab muidugi ühest näitest üldistuste tegemisel.
Ausalt öeldes ootan ma ka ise, mida siis prokuratuur ütleb. Oleme ju kõik otsused teinud nii, et asjad oleks nii juriidiliselt kui ka näiliselt õiged. Tõsi, algusaastatel tehti näiteks 180-kroonine hoiatustrahv, sest mõningad vormilised asjad olid valesti, sisuliselt aga mitte.
Poliitiline haugimälu
Aga kõige iseloomulikuma näite kohalikust poliitikast ja poliitilisest haugimälust saab tuua viimasest volikogust elutöö preemia hääletuselt. Esitatud kandidaatidest jäi sõelale kaks: elupõline Kihnu kooli õpetaja Eevi Türk ning minu tänase loo sangar Juku. Kahtlemata on mõlemad pikaajaliselt Kihnu elu mõjutanud, kes ühes, kes teises võtmes. Jah, Jukul on teeneid Kihnu ees, kuid taolise autasu teenimiseks pead jääma siiski lõpuni puhtaks poisiks (või poisinolgiks, nagu Juku mind vahel hellitavalt kutsub).
Salajasel hääletusel (häältega 4 Eevile ja 3 Jukule) sai teenitult elutööpreemia Eevi Türk. Ma olen kindel, et meie Parem Kihnu liikmed ei saa kuidagi Juku poolt hääletada. Üheksast liikmest puudus Mare, Juku läks ruumist hääletamise ja arutelu ajal ära. Kaks päeva varem on ilmunud artikkel, kus Juku süüdistab piltlikult öeldes poolt valda korruptsioonis, sealhulgas meie poolt vaadatuna volikogu opositsiooni kuuluvat revisjoni komisjoni esimeest Veerat. Revisjonikomisjon aga on see A&O, kes peab jälgima ja kontrollima, et vallavalitsuses ei oleks haisugi korruptsioonist ning kõik oleks korrektne. Vot see on juba sangari karisma!
Kas teha veel üks langevarjuhüpe?
Kindlasti, sest hüpe iseenesest ei ole ju hirmus. Lihtsalt vahel, süvenedes liigselt detailidesse, läheb süda natukene pahaks.
