“Maardu linn ja linnavalitsus on alati hoolisenud oma abivajajate ja suurperede eest,” alustas linnapea Nikolai Vojeikin pidulikult, käes kandik dokumentide ja võtmetega.

Kolm kuud tagasi tehti linnavalitsuse ja telesaate “Kodutunne” ühisel ettevõtmisel korda korter perele, kus kasvab liikumispuudega laps. Tualettruum ehitati ümber vastavalt lapse vajadustele. Maardu linnavalitsus toetas seda ettevõtmist 3000 euroga.

Siis tuli linnavalitsuses jutuks, et vaja on välja vahetada sotsiaalosakonnale kuuluv Mercedes Benz Vito, väikebuss, mis oli soetatud 2006. aastal. Kas müüa see turul?

”Ega me täpselt teagi, kellele tuli mõte kinkida buss perekond Einpaulile, kus oli sündimas kaheksas laps. Seda mõtet toetasid ühiselt kõik, nii volikogu kui linnavalitsus, meenutas otsuse langetamist linna volikogu aseesimees Leo Reponen.

“Tegime siis bussi korda ja juristidelgi oli palju tööd – kuidas vormistada kõik nii, et ei perele ega linnavalitsusele maksuameti ega kellegi teise poolt mingeid probleeme saaks tekkida,” kõneles Nikolai Vojekikin kokkutulnuile.

Vormistati otsus:

1.Võõrandada Maardu linnavalitsusele kuuluv 2005. aastal esmakordselt arvele võetud Mercedes Benz 115 dcl Vito Combi, registri tähis 751 MFK, läbisõit 380 000 kilomeetrit, jääkväärtus 1339,57 eurot, otsustuskorras tasuta Eduard Einpaulile, kelle perre sündis kaheksas laps.
2.Linnavalitsusel sõlmida sõiduki tasuta üleandmiseks leping ning anda Eduard Einpaulile volitus nimetatud sõiduki registreerimiseks oma nimele.
3.Korraldus jõustub teatavakstegemise päeval.

Nüüd sai väike Luukas võtmed korraks oma kätte. Aga mitte kauaks – turvatöötajast isa Eduard pidi bussi uksed avama. Et kõik saaksid erksavärvilist mahukat väikebussi uudistada. Loomulikult olid esimestena bussis lapsed, kõigepealt viiendasse klassi õppima asuv Viktoria, kes oli sõbrannagi seda tähtsat sündmust vaatama kutsunud.

Mehed omavahel arutasid veel natuke autoasjandust. Kuigi bussi jääkväärtuseks oli lepingusse kirja pandu – on sellise bussi turuväärtus tegelikult ikkagi vähemalt neli tuhat eurot.

“Meie saime sellest kingitusest teada telefoni teel,” kõneles pereema Tatjana. “Meile helistati sotsiaalosakonnast ja küsiti, kas tahame sellist autot. Mis me saime vastata,” naerab pereema, kes pere eest hoolitsemise kõrvalt leiab aega ka autokoolis õppimiseks. “Nüüd saame kogu perega kuhugi koos sõita, näiteks randa või metsa seenele,” arvas Tatjana.

Mehed eesotsas linnapea Nikolai Vojeikiniga proovisid samal ajal, kas lapsevanker mahub ühes tükis tahaistmete taha. Mahtus.

“Mis küll nüüd naabrid mõtlevad,” arutles Viktoria, kui me bussiga koju sõidame. “Keegi ju ei tea. Milline üllatus.”

Et suurperel meel veel magusam oleks ja nad naabritegagi seda jagada saaksid, kinkis aselinnapea Vladimir Arhipov lastele veel suure – suure kommikoti.

Nii sai üks suurpere sel päeval terve bussitäie rõõmu.