Maardu linn: kakskümmend aastat iseseisvat arengut
Tänast Maardut seostavad paljud elanikud Teie tegevusega linnapea ametis. Seda on peaaegu 20 aastat ehk linna kogu uuem ajalooperiood. Missugusena meenub Teile tolle aja Maardu ja missuguse mulje jätab tänapäeval?
Täpsuse huvides ütlen, et linlased on valinud mind Maardu linnavolikogusse viimased 28 aastat. 1988.-1993. aastani olin muu hulgas Maardu linna täitevkomitee esimees ja linnavolikogu esimees, linnapeana töötan juba 15 aastat, alates 1996. aastast tänaseni.
Linna põliselanikud mäletavad kindlasti 80-ndate aastate lõppu ja 90-ndate algust, mil Maardu oli Tallinna linnaosa, täpsemalt asustatud punkt Eestimaa pealinna Mere rajooni haldusalas. Minagi mäletan hästi seda aega, sest olin tol ajal Maardu täitevkomitee esimees. Õieti võiks öelda, et linna kui niisugust ei olnudki. Oli vaid tootmiskoondise Eesti Fosforiit töötajate jaoks rajatud töölisasula, mis oligi sisuliselt ettevõtte bilansis. Pärast Eesti Fosforiidi sulgemist sattus asula Tallinna nn jääkfinantseerimisele ja hakkas aeglaselt, ent halastamatult põhja käima. Pideva eelarvedefitsiidi juures kogunesid Maardul kiiresti võlad ja linn seisis reaalselt pankroti äärel. Päästerõngaks sai iseseisva omavalitsuse staatuse saamine, samas kui allesjäänud elanikkonna arvelt - pisut üle 10 000 inimese - ei olnud linna staatus Maardule kättesaadav.
1991. aastal, Eesti Ülemnõukogu esimehe A.Rüütli seadlusega Maardu siiski vabanes Tallinna alluvusest ja sai iseseisvaks linnaks.
Tollest ajast möödunud ajavahemikul on siin toimunud põhjalikud muutused, mida suudab hinnata vaid see, kellel on võrdlusmaterjal. Isegi kui Te ei ole kahekümne aasta eest Maardus käinud, piisab tolle aja fotode nägemisest ja aknast välja vaatamisest, et tunnetada, kui pika arengutee on linn lühikese ajaga läbi teinud. Linlased, kelle jaoks on Maardu nende elukeskkond, mõistavad hästi, millest ma räägin.
Praegusel ajal on Maardu toimetulev omavalitsus üle 200 miljoni krooni suuruse iseseisva eelarvega. Mõne lähema aasta jooksul tuleb meil realiseerida enam kui miljardiline linna arengukava. Kuid me ei oota ammu enam looduselt armuande, vaid tugevdame koostööd Linnade liidu raames, kasutame Euroopa Liidu struktuurfondide toetusi. Kõik, mida me teeme, toimub vastastikku kasuliku partnerluse põhimõttel, nii et linn ei pea põlvili seistes paluma armuande rikastelt linnadelt või edukatelt ettevõtjatelt.
Mis hoiab Maardut elus tänapäeval ja missugusena näete teda nii umbes kümmekonna aasta pärast?
Küsimus on keeruline, kuna sellele vastamine nõuaks mitu tun-di aega või mitukümmend lehekülge paberit. Seepärast räägin vaid kõige olulisemast.
Teadupoolest päris Maardu kui ühe endise keemiatööstuse keskusena tohutud probleemid joogivee kvaliteedi, pinnase- ja õhusaaste ning energiaressursside puuduse osas. Paljud neist on lahendatud, teiste kallal teeme igapäevast tööd. Kuid on ka niöelda ujuvaid probleeme, millega tuleb tegelda pidevalt. Sääraste hulka kuuluvad Euroopas kehtestatud keskkonnakvaliteedi näitajate saavutamine.
Toon näite: Maardu elanike tarbitava joogivee kvaliteet vastab kohalikele nõuetele, sest meie vesi peaaegu ei sisalda inimeste tervist kahjustavaid elemente. Ent vees on kõrgendatud raua-, kloori-, mangaanisisaldus, millest tavaliste veepuhastusfiltritega vabaneda ei ole võimalik. Tuleb ehitada spetsiaalsed puhastusseadmed. Niisuguse puhastusseadmete maksumus läheneb miljardile kroonile. Endastmõistetavalt ei ole linnale sellise objekti ehitamise kunagi jõukohane. Seetõttu läksime teist teed - me anname käiku joogivee torustiku Ülemiste järvest ja sellega on linna joogivee probleem lahendatud, sealhulgas karmide euronormidega vastavuses. Seda projekti toetas ka Euroopa Liit, eraldades projekteerimiseks ja ehituseks 391,0 miljonit krooni. Nüüd võime kindlad olla, et kolme aasta pärast kaob see mure päevakorrast. Paralleelselt realiseeritakse ulatuslikke projekte autoteede ja viaduktide ehitamisega Peterburi maanteel. Muuga piirkonnas anti käiku kanalisatsioonitorustik, mis juhib heitvee Paljassaare piirkonda, ehitusjärgus on 15 kilomeetri pikkune jalgrattatee lõik, tuleva aasta märtsis aga avab linnas uksed Maxima supermarket.
Ja see pole kaugeltki kõik, mida omavalitsusel on kavas teoks teha: valmisehitamist ootavad uus staadion, kultuurimaja, vabaajakeskus ja Muuga lasteaed, lisaks alumine linnapark Maardu elanike puhkeala rajamise projekti raames. Ühesõnaga ootavad meie linnarahvast kõige lähemas tulevikus uued muutused paremuse poole, linna välisilme ja arengutase aga läheneb märgatavalt kõige kõrgematele Euroopa standarditele.
Mina aga tahan linlastele Linnavalitsuse nimel ja enda poolt isiklikult õnnitleda südamest Maardu omavalitsuse 20. aastapäevaga - tähtpäevaga, mida me hakkame tähistama kümne päeva pärast. Soovin kõigile maardulastele tervist, õnne, heaolu ja kutsun Teid üles - armastage oma linna veel rohkem!
***
Toimetus ühineb linnapea tervitustega, tänab Georgi Bõstrovi huvitava ja sisuka intervjuu eest ja ühtlasi soovib talle paljude Maardu Panoraami lugejate palvel õnne sünnipäevaks!
