Maardu sai puhta joogivee ja uued trassid
Enne projekti elluviimist ei vastanud Maardus joogivesi kehtivatele normidele ning radionukleiidide tase ületas lubatud norme üle viie korra. Tänaseks on Tallinna ning Maardu vahele rajatud ühendustorustik, mille kaudu jõuab Ülemiste järve veepuhastusjaamast kvaliteetne joogivesi Maardu linna ja selle ümbruse elanikeni.
"Maardu veemajanduse korda saamine on võtnud aega neli aastat ja selle käigus on tulnud lahendada õige mitmeid probleeme. Praeguseks on piirkonna inimesed saanud kõikidele kaasaegsetele nõuetele vastava veesüsteemi ja jõudnud veemajanduse osas lõpuks 21. sajandisse," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. "Puhas vesi on elukvaliteedi jaoks nii hädavajalik asi, et ilma selleta ei ole võimalik ennast hästi tunda ei Maardus, Milanos ega Minskis."
„Maardu linn sai äsja 33. aastaseks. Kogu selle aja on linnajuhid pingutanud, et inimeste joogivesi oleks kvaliteetne ja reovesi ei läheks otse loodusesse. Nüüd võib öelda, et oleme jõudnud oma eesmärgile väga lähedale. Pea kõik Maardu ja Muuga aedlinna elanikud saavad tarbida euronormidele vastavat kraanivett, ühineda linna ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga ning seda ilma liitumistasuta," ütles Maardu linnapea Georgi Bõstrov. Ta toonitas, et tänu projektile on loodetavasti alatiseks lõppenud ka Kroodi oja reostamine, mis on keskkonnakaitse ja Läänemere puhtuse seisukohast väga oluline.
Projekti tulemusena rajati ligi 50 tuhat meetrit veetorustikku ja üle 92 tuhande meetri kanalisatsioonitorustikku. Uuendati ka reoveepuhastust ning nüüd suunatakse Maardu linna reovesi Paljassaare reoveepuhastisse, kus see nõuetekohaselt töödeldakse.
Ehitustööde peatöövõtjad olid AS Merko Ehitus, AS Nordecon ning AS Lemminkäinen Eesti.
Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine" rakendamise eesmärk on elanikele nõuetekohase veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine.