Maardule oma jäätmejaam!
Kuigi jaam avatakse elanikelt jäätmete vastuvõtuks alles 1. septembril, oli pidulikule lindilõikamisele kogunenud enamik asjaosalisi: Tallinna Linnaehituse AS, Adelan Prügiveod OÜ, Eesti Pakendiringlus, Eesti Elektroonikaromu, Eesti Rehviliit, Ohtlikud Jäätmed OÜ jt. Ka naabervald Jõelähtme oli pidanud vajalikuks oma esindaja kohale saata. Maardu Linnavalitsuse andmete kohaselt alustati Muuga jäätmejaama ehitamist 2009.a. talvel. Jaama kogumaksumuseks kujunes 4,5 miljonit krooni, millest linna omafinantseering moodustas 500 000 krooni. Ülejäänud raha 4 miljonit krooni saadi koostöös Keskkonnaministeeriumiga läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi «keskkonna infrastruktuuri arendamise» meetme kaudu. Linna arengu- ja majandusosakond Elviira Piiskoppeli juhtimisel tuli projekti elluviimisega edukalt toime, põhiraskust kandis kogu projekti realiseerimise ajal osakonna keskkonnaspetsialist Guido Liisma. Jäätmejaama ehituse idee algatajaks ja realiseerimise tagajaks oli Maardu abilinnapea Rein Meel.
Maardu linnapea Georgi Bõstrov ütles lindi läbilõikamisel: „Prügi sorteerimisjaama ehitamine on meil olnud juba aastaid Linnavalitsuse arenguplaanis ja nüüd siis lõpuks õnnestus saada kokkuleppele Keskkonna Investeeringute Keskusega (KIK) nendepoolse rahastamise osas, kuigi ka linna eelarvest pidime eraldama pool miljonit krooni. Kuna Muuga elamurajoon, milles praegu elab üle 10 000 inimese, on meie nägemuses perspektiivne Maardu linna elanike arvu suurendaja, valisime prügijaama asukohaks just siinse teeäärse ala, mis ei kujutanud endast erilist väärtust, kuid siia ehitatud jäätmete vastuvõtu koht aitab oluliselt parandada eeskätt Muuga elanike olmetingimusi. Suure töö selle projekti realiseerimisel on ära teinud Linnavalitsuse vastavad teenistused. Kõigile asjaosalistele selle eest suur tänu. Selle jäätmejaama avamisega astusime suure sammu Maardu linna lähendamisel euroopalikele normatiividele inimasumite elukeskkonna parandamisel. Võib isegi öelda, et selle lindi läbilõikamisega astume ühe jalaga Euroopasse, sest sellest objektist saab esimene täielikult Euroopa tulevikunormidele vastav ehitis Maardus. Tänan ka kõiki teisi organisatsioone ja firmasid, kes on olnud kaasatud selle jaama käikuminekul, eeskätt Adelani Prügiveod, Eesti Pakendiringlust, Eesti Rehviliitu, Ohtlike Jäätmete OÜ-d, Eesti Elektroonikaromu ja muidugi Tallinna Linnavalitsuse AS-i. Saagu selle jäätmejaama ehitusest Maardu linna järjekordne reaalne tegu meid ümbritseva looduse hoidmisel ja kaunimaks muutmisel.“
Ohtlikud Jäätmed OÜ esindaja Kert Kesküla ütles Maardu Panoraamile: „Meie firma on spetsialiseerunud selliste jäätmete vastuvõtuks ja käitlemiseks, millised tavalise olmeprügi hulka ei kuulu. Need on eeskätt kõikvõimalikud värvid, õlid, filtrid, saastunud pakendid, õlised ja määrdunud kaltsud, taimekaitsevahendid, mürkkemikaalid, olmekeemia, aga samuti patareid, akumulaatorid jpm. Meie tegevusest moodustab hetkel suure osa selgitus- ja teavitustöö elanikele selle kohta, miks on vaja jäätmeid sorteerida, et neid siis eraldi ära anda. Me tahame saavutada olukorda, kus tarbimisega kaasnevad jäätmed saavad keskkonnasõbralikult käideldud ja inimesed mõistaksid, et selline tegevus on loogiline osa arukaks ja tubliks inimeseks olemisest. Täpsem teavitamine ja antud jaama kasutamise reeglite kehtestamine on juba kohalike omavalitsuste rida“.
MTÜ Eesti Pakendiringluse juhatuse esimees Aivo Kangus: «Meie poolt on hetkel paigaldatud kaks konteinerit – paberi ja papi ning segapakendi jaoks. Viimasesse võib asetada kõik plast- ja metallpakendid, samuti joogikartongist ja klaasist taara. Meie pakendikonteineritesse ei tohi panna toidujäätmeid, vanu riideid ja jalanõusid, aknaklaasi ja lambipirne, tühjendamata ja määrdunud pakendeid, tootega täidetud aerosooli pudeleid ja kemikaalide pakendeid. Hetkel me teostame ise või koos partneritega heitmete järelsorteerimist, kuid Iru Jäätmepõletusjaama valmimisel meie jäätmekäitlus võib muutuda»
Eesti Rehviliidu tegevjuht Kaur Kuurme: «Hakkame eraisikutelt tasuta vastu võtma sõiduautode, haagiste ja kaubikute rehve maksimaalse kogusena ühelt elanikult sõiduauto järelhaagise täis. Suuremast mustusest puhastatud kummid võib jaama territooriumile ladustada hunnikutesse. Meie toimetame need vastavalt kogunemisele rehvipurustusse, kus neist tehakse sekundaarne tooraine. Firmadelt suuremõõtmelisi auto- ja traktorikumme me esialgu vastu ei võta».
Tallinna Linnaehituse AS projektijuht Tiit Villig: «Meie korraldasime omaniku esindajana objekti projekteerimise ja ehituse riigihanke, valisime välja projekteerimis- ja ehitusfirma, kelle poolt pakutav maksumus mahtus KIK-i eelarvesse. Meie kohustuseks oli ka ehitusalane järelvalve, mida jätkame 2-aastase garantiiaja jooksul. Aasta pärast toimub esimene tõsisem ülevaatus puuduste väljaselgitamiseks. Juba praegu võime õelda, et ehitajal tuleb uuesti taastada haljasalad, külvata uus muru ja puhastada drenaažkraavid. 2 aasta möödudes toimub lõplik ülevaatus, millega vabastame ehitaja garantiikohustustest, kui ta on likvideerinud kõik puudujäägid». Muuga Jäätmejaama asukohaplaan on esitatud meie ajalehes.
