Maarja koguduse juhatuse liikmed käisid Soomes

Oktoobrikuu viimasel nädalalõpul sõitsid Märjamaa Maarja koguduse mõned juhatuse ja nõukogu liikmed eesotsas õpetaja Illimar Toometiga Soome Vihantisse, et võtta osa sõpruskoguduste kirikupühast.

Tähtpäev oli pühendatud Märjamaa, Kullamaa ja LääneNigula kogudustele. Miks need kolm kogudust? Nagu Eestimaal nii ka Soomes liidetakse kohalikke omavalitsusi, seal aga liidetakse koos valdadega ka kogudused. Nõnda ongi meie Vihanti sõpruskogudus liidetud Raahe kogudusega, kellel on aastakümnete pikkused sidemed LääneNigula ja Kullamaa kogudustega.

Märjamaa Maarja kogudust on toetatud juba üle kahekümne aasta. Vihanti koguduse õpetaja Esa Malkamäki algatas sõprussidemed ning oli eestvedajaks Märjamaa kogudusemaja ehitamisel.

Alguse said ka inimestevahelised suhted, kui vastastikku külalisi kodudes võõrustati.

Koguduste koostööst said alguse ka valdade sõprussidemed. Seekordne kokkusaamine toimus peamiselt Vihantis ja Raahes.

Laupäeval käisime Raahe ja Pattijoki kirikus. Pärastlõunal arutasime koos vastuvõtjatega soomlaste võimalusi meie koguduste abistamisel. Kuna Märjamaa koguduse üks suuremaid muresid on kogudusemaja kooruv välisvärv, olid sealsed mehed hakkamas järgmisel suvel tööd ette võtma. Meie reisiga samal nädalavahetusel sai teoks üks teinegi ettevõtmine. Vihanti trükikojas trükiti Märjamaa ja LääneNigula laste joonistustest jõulupostkaardid, millest saadav tulu läheb sõpruskoguduste töö heaks.

Pühapäeva hommikul osalesime Vihanti kirikus missal, millest võttis osa sadakond kirikulist. Sellele järgnes koosviibimine kogudusemajas lõunasöögi, kõnede ja kohviga. Pühapäeva õhtul saime külalistena osaleda Soome traditsioonilisel palvekoosolekul, nn seural, kus mitukümmend osalejat said ühiselt laulda ja kuulda vaimulikke kõnesid.

Nii Vihantisse minnes kui tagasiteel saime vaadata muudki huvitavat. Helsingi lähistel põikasime läbi paigast, millel nimeks Askolan hiidenkirnut.

Need on jääaja sulamisveega kaljusesse mäenõlva uuristatud augud, millest suurima läbimõõt on 4,2 m ja sügavus 10,3 m. Tõeline looduse ime!

Tagasiteel sõitsime läbi Lohja linna, et vaada püha Laurentsiuse kirikut. See on suuruselt kolmas Soome kirik, mille seinad on kaetud keskaegsete maalingutega: alates Aadama ja Eeva pattulangemisest kuni viimse kohtuni.