Mis saab Uhtna mõisa varemetest?
Arvan, et see küsimus vaevab momendil paljude inimeste hinge ja südant. Uhtna mõisa (saksa keeles Uchten) on esmakordselt mainitud 1489. aastal. Sajandeid tagasi von Taubede ja von Wrangellide suguvõsadele kuulunud mõis oli alates 1820. aastast von Weißide omanduses. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Alexander von Weiß. Hoone ehteks oli fassaadi keskosa - neljale joonia paarissambale toetuv portikus, millel oli kolmnurkfrontoon. Peale Eesti taasiseseisvumist läks Uhtna mõis eravaldusesse.
Tänaseks on tuli teinud oma hävitava töö ja mõisa peahoonest on järel ainult varemed. Õnneks on säilinud hoone ehteks olev fassaadi keskosa, mis annaks lootust hoone taastamisele. Aga mis saab edasi? Tõsi on see, et sellisel kombel ei saa varisemisohtlikud varemed seisma jääda. Eriti ohtlikuks kohaks on see paik lastele, kes võivad varemete vahele turnima minna ja ennast ohtlikult vigastada. Palun kõiki lapsevanemaid olla eriti tähelepanelikud, et hoiaksite oma lapsed sellest ohtlikust kohast eemale.
Omaniku sõnul on juba tööd käimas, et hoone varemed ei oleks varisemisohtlikud. Positiivne selle kurva loo juures on see, et hoone omanik ei ole käega löönud, vaid tegutseb juba selle nimel, et Uhtna mõis ikkagi kunagi taastada. Eakad on sillaks eri põlvkondade vahel.
1. oktoobril tähistasime rahvusvahelist eakate päeva. See tähtpäev kutsub meid meelde tuletama, kui oluline on eakate panus meie ühiskonna elus. Tänases Eestis ei tähenda pensionile jäämine enam koju nelja seina vahele sulgumist, vaid aktiivset osalemist ühiskonnaelus tugevnevate peresidemete, erinevate harrastuste, ringide ja klubide kaudu, aga soovi korral ka jõukohast tööd. Paljud eakad on võtnud südameasjaks oma elu jooksul kogutud teadmiste edasiandmise noorele põlvkonnale.
Teie, meie ühiskonna targimad ja kogenuimad liikmed, ehitate silla eri põlvkondade vahele, et kultuur ja traditsioonid jääksid kestma üle aegade. Teie kehastate meie nooremate põlvkondade vastutust ja südametunnistust oma riigi, rahva ja järeltulevate põlvede ees. Ameerika Ühendriikide 20. president James A. Garfield, kes elas 19. sajandi keskpaiku, ütles kord: „Kui meie laubale kirjutatakse kortsud, siis ärgu tekkigu neid südamele.
Hing ei tohi iial vanaks jääda".
Soovin kõigile meie väärikaima põlvkonna esindajatele rohkeid päikeselisi päevi nii õue kui südamesse! Õpetaja - väärtus, mis on tajutav.
Õpetajate päev, mida tähistatakse 5. oktoobril, on tähtpäev, mis on ellu kutsutud õpetajaameti väärtustamiseks, selle elukutsega seotud probleemide ja saavutuste märkamiseks. See on muidugi tore, et on üks päev, millal pööratakse õpetaja- ametile rohkem tähelepanu ja tunnustust, kuid seda oleks vaja meie tänases ühiskonnas teha iga päev. Millal kord tuleks aeg, kus ei tehtaks ainult ilusaid sõnu, et õpetajaamet on üks kõige tähtsamaid elukutseid ühiskonnas, vaid näidataks seda ka reaalsete tegevustega riigijuhtide poolt. Oluline on, et ka õpetajad ise tunnetaksid seda. Igal juhul soovin ma kõikidele oma valla õpetajatele vaprust ja kannatust, et lõpuks tuleb aeg, kus kõik tänased probleemid õpetajate palkade ja haridussüsteemi ümber positiivse lahenduse leiavad. Anna oma panus valla eelarve kujundamisel.
Alanud on järgmise aasta eelarve kokkupanemine ja menetlemine. Ootan kõigilt valla elanikelt, huvigruppidelt ja kollektiividelt elavat diskussiooni eelarve menetlemise aruteludel.
Võimalused on selleks osaleda kas erinevatel volikogu komisjonide istungitel või anda oma põhjendatud ettepanekud edasi volikogu või vallavalitsuse liikmete kaudu. Oluline on see, et koostada järgmiseks aastaks eelarve, mis täidaks maksimaalselt arengukavas võetud eesmärke ning rahvale pakutavaid teenuseid.
Imelist sügist soovides