2014. aasta Tõrva linna eelarve kogumahuks on 3 189 047 €. Suurimaks linna tuluallikaks on tulumaksu laekumine, mis moodustab eelarvest 42% ehk 1,345 mln eurot. Tulumaksu on eelarvesse prognoositud 5% roh­kem 2013. aasta tegelikust lae­kumisest. Riigipoolsed toetused, nagu tasandusfondi toetus, hari­dustoetus õpetajatele jt lisavad eelarvesse veel 1,130 mln eurot.

Hetkel on linna laenukoor­mus mõistlikul tasemel ja selle puhul on viimastel aastatel järgi­tud konservatiivset joont. Igasu­guste finantskohustuste võt­mist kaalutakse linnavolikogus hoolega. 2013. aasta lõpuga oli omavalitsuse netovõlakoormuse suuruseks eelarvest 32% ehk 953 000 €. See on seotud kõiki linlasi mõjutanud vee-ja kanalisatsiooni­projekti omaosaluse katmisega. 2014. aasta laenu tagasimakse suurus on 80 000 €.

Riik on omavalitsustele ette seadnud, et laenukoormus võib olla kuni 60% eelarvest - tänane Tõrva linna mõõdukas laenukoor­mus annab meile lähiaastatel või­maluse näiteks erinevate Euroopa Liidu abil rahastatud projektide omafinantseeringute katmiseks.

Väärtustame lasteaedade töötajaid

Traditsiooniliselt on Tõrva linna suurimad kulutused seotud hari­dusega. Haridusele on eelarves prognoositud ligi 50% kogu­kuludest ehk 1,593.- mln eurot. Suur osa eelarvest on seotud ka kultuuri, spordi ja religiooniga. Olen arvamusel, et linn teeb päris palju selleks, et tõrvakatel oleks vabadel hetkedel võimalik spor­tida või käia kultuuriüritustel.

Käesoleva aasta eelarve puhul on oluline rõhutada seda, et linna­volikogu otsustas tõsta kõikide koolieelsete lasteasutuste tööta­jate palkasid 10% võrra, mis ei ole viimastel aastatel Tõrvas olnud just tavapärane tegevus.

Omavalitsust peab juhtima kui perekonda

Tänases situatsioonis, kus Tõrva elanikkond järjepanu väheneb ja vananeb, tuleb linna juhtimine korraldada võimalikult efek­tiivselt. Peame vaatama krii­tiliselt üle kõik kulutused ning vajadusel korrigeerima eelarvet vastavalt tänastele võimalustele, vajadustele ja ootustele. Linna­eelarve koostamisel otsustasime vähendada kulutusi nendele valdkondadele, mille mõju oma­valitsuse igapäevasele tegevusele ei oleks suur. Sellisteks valdkon­dadeks on näiteks välissuhtlus, autotransport, valitsemine jne. Eesmärgiks on ikkagi suunata rohkem vahendeid linna arenguks.

Linnavalitsus toimetab mit­mel rindel, et vähendada ka igapäevaseid kulutusi. Näiteks ootame hetkel rahastamisotsust projektile, mille abil läheb Tõrva Kultuurimaja keskküttesüsteem üle hakkepuidule, optimeerimisel on Tõrva tänavavalgustus ja linn on eestvedaja koostöövõimaluste otsimisel naaberomavalitsustega, et katta ühiseid kuluartikleid.

Kuigi linnapea palk on seotud miinimumpalgaga ja teatavasti see 2014. aastal tõusis, siis otsus­tas linnavolikogu jätta palga-numbri eelmise aasta tasemele. Selle otsusega jäid muutmata ka abilinnapeade, mitmete linnava­litsuse töötajate ja volikogu esi­mehe töötasud.

Sellised väikesed muudatused avaldavad kokkuvõttes Tõrva linna eelarvele arvestatavat mõju. Kui alustada väikeste asjadega, siis võib sellest välja kasvada hoo­pis suuremaid ideid ja võimalusi, kuidas omavalitsust mõistlikult majandada.

Samas leian, et omavalitsust ei saa kindlasti juhtida ainult ja ainult efektiivsusest lähtuvalt. Geograaf ja mõtleja Hardo Aasmäe on öelnud riigivalitsemise kohta, et seda tuleb juhtida kui perekonda. Pere eelarve koostamisel tuleb arvestada, et on kulutusi, kus ei saa lähtuda vaid minimaalsete kulude tegemisest, vaid tuleb arvestada ka inimeste vajadustega. Proovime sellist mõttekäiku ka Tõrva linnas järgida.

Kuidas edasi?

Käesoleval aastal on Tõrva Linna­valitsuse üheks eesmärgiks val­mistuda võimalikult hästi uueks Euroopa Liidu finantsperspek­tiiviks. Selleks paneme aasta lõpuks paika perspektiivsete investeeringute nimekirja, sel­gitame välja tõrvakate ootusi ja vajadusi. Projekteerimist, analüü­simist ja hinnakalkulatsioonide koostamist ootavad muuhulgas kinohoone, keskväljak, laululava ja kaugemas tulevikus ka piir­konna ühine ujulakompleks.

Kokkuvõtvalt võib aga öelda, et linna üldine heaolu ja eelarve suurus sõltuvad otseselt Tõrva linna elanike arvust ja töökohtade olemasolust. Läbi ettevõtluse arengu ja uute töökohtade loo­mise suudame ka lähiaastatel olla samal tasemel kui 2014. aastal.