Maksutulust ja inimestest
Tänases artiklis tahaks rääkida rahast natuke üldisemas plaanis - kust raha vallaeelarvesse tekib ja millele see põhiliselt kulub.
Alustama peab kindlasti teadmisest, et lõviosa Eesti kohalike omavalitsuste tuludest on seotud üksikisiku tulumaksuga ja nii on ka Kiili valla puhul. Aastal 2012 saame veel arvestada maamaksuga, mis moodustab täna ca 5,7 % eelarve tuludest, kuid aastast 2013 on kodualune maa Riigikogu otsusega maamaksust vabastatud ja see tähendab vallaeelarvele päris olulist kaotust. Eestis on valdasid, kus laekub märkimisväärne tulu ka kaevandusmaksust (eeskätt Ida-Virumaal), ja neid omavalitsusi, kes võivad saada erakorralist ja ühekordset tulu neile kuuluvate maade või majade müügist, kuid Kiili vald selliste hulka paraku ei kuulu.
Nagu öeldud, Kiili vallaeelarve tulupool moodustub lõviosas üksikisiku tulumaksust ja absoluutsummas oli see 2011. aastal 3 132 338 eurot. Sellele tulule lisanduvad riigi poolt antavad sihtotstarbelised eraldised, nt kooliõpetajate palk, teatud summad teehoolduseks jne - aga see nimekiri ei ole väga pikk. Õpetajate palk moodustab vallaeelarvest küll päris suure osa, kuid see summa läheb kohe väljamaksmisele.
Kohustusi palju, raha vähe
Kui töötav vallakodanik maksab tulumaksu, siis ei laeku sellest kaugeltki mitte kõik vallaeelarvesse.
Tulumaksu kogub Eestis kokku maksu- ja tolliamet ning kohalik omavalitsus saab endale ainult 11,4 % töötaja brutopalgast. Selguse huvides on siin mõistlik tuua näide. Oletame, et inimese brutopalk ühes kuus on 1000 eurot, 11,4 % sellest on 114 eurot. Aastas laekub sellise palgaga töötaja tulumaksust vallaeelarvesse seega 12 kuud x 114 eurot = 1368 eurot.
Ülejäänud tulumaksu võtab endale riik, millel on ka täita palju funktsioone - alates sõjaväe ülalpidamisest ja õpetajate palkade maksmisest kuni selleni, et meil on olemas nt Eesti Televisioon ja Rahvusooper Estonia. Selguse huvides tuleb siin täpsustada, et kooliõpetajate palgaraha annab lõviosas tõesti vallale riik, aga lasteaiaõpetajate palgaraha peab leidma omavalitsus ise ja seda juba eespool nimetatud 11,4% seest.
Palju kohustusi on seadusega pandud ka omavalitsuse õlgadele ning enamjaolt ei ole neid kohustusi võimalik ilma rahata täita. Näiteks kohalike teede korrashoid või lasteaiakohtade tagamine või huvihariduse pakkumine - kõik need asjad maksavad midagi ning tasuta lõunaid ei ole olemas. Veelgi enam: ehkki Kiili valla elanike keskmine sissetulek on üks kõrgemaid riigis, ei suuda me ikkagi kõiki kohustusi rahapuudusel täita. Põhjuseid on mitmeid, kuid mõned neist on teistest olulisemad.
Esiteks on meil väga palju väikeste lastega peresid. Väikesed lapsed vajavad lasteaiakohta ning lasteaiakohaga seotud kulu on paraku väga suur. Ehk on jällegi abi konkreetsest näitest.
Kiili Lasteaias maksab ühe lapse koht ühes kuus vallale 198 eurot ja seda ilma investeeringuosata (maja ehitamiseks võetud laenu tagasimakseta). St antud summa on ainult reaalsed hetke tegevuskulud - personali palgad, ruumide küte, elekter jne. Sellest saab vald lapsevanema poolt makstava kohatasu arvelt tagasi 41,48 eurot. Seda juhul, kui lasteaias käib perest üksainuke laps. Juhul, kui käib kaks last, siis on teise lapse kohatasu 50% kehtestatud määrast ja tagasisaadav summa vastavalt pisem, ehk kahe lapse peale kokku 62,22 eurot.
Kui me paneme siia kõrvale eespool kirjeldatud teadmise tulumaksust, mis vallale laekub ja võtame appi lihtsa matemaatika, siis on selge, et kahe lasteaias käiva ja isegi kahe tööl käiva, korralikku palka saava ja tulumaksu maksva vanemaga pere ei suuda oma tulumaksust tegelikult katta seda osa, mis vallal nende kahe lapse lasteaiakohtade peale reaalselt kulub. Hoopis drastiline vahe on juhul, kui üks vanematest ei käi üldse tööl või käib perest lasteaias kolm last jne.
Näiteks kui ainult üks vanematest käib tööl, teenib 1000 eurot brutos ja perest käib kaks last lasteaias, siis on vaja vallaeelarvest leida selle pere jaoks täiendavalt iga kuu 220 eurot. Sisuliselt on vallaeelarve seisukohast plussmärgiga olukord ainult juhul, kui mõlemad vanemad käivad tööl, saavad vähemalt keskmist palka ja lasteaias käib perest ainult üks laps. Eelnimetatud põhjusel nõuab vald lasteaiakoha saamise vältimatu tingimusena ka sissekirjutust, kuna ainult 1. jaanuari seisuga vallaelanike registris oleva inimese tulumaks laekub valda.
Umbes sarnane olukord on ka Kiili Kunstide Kooliga ehk huviharidusega. Lapsevanema kaetav kohatasu, et laps saaks õppida tšellot või viiulit või klaverit vms, moodustab ca 20% koha tegelikust maksumusest ning ülejäänud 80% tuleb katta vallaeelarvest. Kokkuvõtteks - nii nagu on paljulapseline pere alati tõenäolises vaesusriskis, on seda paraku ka "paljulapseline vald".
Euroraha kaks külge
Teiseks, elanikkonna väga kiire kasv on tekitanud hüppelise kasvu vajaduse mitte ainult sotsiaalse, vaid ka tehnilise infrastruktuuri osas. Eriti juhtudel, kui põllu peale on kerkinud kolme aastaga küla ja arendajad kaovad nelja tuule poole, jättes maha olukorra, kus pole asfalti, sadevete lahendusi, tuletõrje veevõtu kohta ega tänavavalgustust.
Õnneks pole kõik arendajad ja olukorrad sellised, kuid inimeste ja autode arvu kasv nõuab ikka oma osa. Omaette probleemidega on veel endised ja praegused aiandusühistud Luige piirkonnas, mis samuti nõuavad hoolt ja tähelepanu. Kahtlemata on väga suur abi olnud eurorahast ja on loodetavasti ka edaspidi, eeskätt vee- ja kanalisatsioonimajanduse ning kergliiklusteede projektide osas, kuid ega ilma selge rahalise omapanuseta ei pääse sealgi. Kui mingi ehituslõik maksab nt 1 miljon eurot, siis vallal endal tuleb leida sellest vähemalt 150 000.
Vallavalitsuse raskeim ja suurim ülesanne ongi hoida eelarveliselt kõiki eluvaldkondi tasakaalus ja tagada nende teenuste osutamine, mis seadusega on ette nähtud, vähemalt suurimal võimalikul määral. Kusjuures survestamine ei leia aset mitte ainult altpoolt ja vallakodanike suunalt, kes nõuavad nt kiirelt oma külla asfalti ja tänavavalgustust, vaid ka ülevalt. Rahandusministeerium on nõus andma eriloa vallale täiendava laenukoormuse võtmiseks, et vald saaks kaasfinantseerida vee- ja kanalisatsioonimajanduse projekti (sest selle realiseerimata jäämise korral koidaks riigile Brüsseli suunalt trahv, mille kõrval "suhkrutrahv" kahvatub), kuid ei ole mitte mingil tingimusel nõus näiteks sellega, et vald võtaks lisaks laenu lasteaiakohtade loomiseks.
Lasteaiakohti on meil samas selgelt puudu ja ka kool on juba kitsas. Nõudlus huvihariduse järele on kaugelt suurem kui kohtade arv, aga kohtade juurdetekitamine ei ole paraku võimalik. Sisuliselt on tegu olukorraga, kus ühe valdkonna täielik ja ühe hoobiga korda tegemine ja teistele eelistamine (nt seesama veeja kanalisatsioonimajandus või teede mustkatte alla viimine) välistaks väga pikaks ajaks investeeringud kõikidesse ülejäänud asjadesse, mis kahtlemata ei ole mõeldav.
Lähimineviku taak
Kas kunagi hakkab ka pisut kergem? Vastus on jah, hakkab küll. Kui vaadata Kiili valla rahvastikupüramiidi, siis on väga selgelt eristuv 30-45-aastaste suur osakaal. Need on lõviosas inimesed, kes on viimastel aastatel valda kolinud. Ühtlasi on need inimesed, kellel on juba lapsed olemas ja paljud neist sündisid just viimasel viiel aastal. Aasta 2011 näitab juba selgelt, et sündivus kukub päris järsu hooga: vallas sündis 58 last, erinevalt mõnest varasemast aastast, kus sündide arv oli isegi üle 80-ne.
Põhjus ei ole mitte ülemaailmses majanduskriisis vms, vaid eeskätt selles, et potentsiaalseid lapsesaajaid ongi järjest vähem, kuna eelmainitud suur rahvastikugrupp saab järjest vanemaks ja altpoolt peale tulev on oluliselt väiksemaarvulisem. Lühidalt - lasteaiaealisi lapsi hakkab juba paari aasta pärast vähemaks jääma ning see võimaldab kõigepealt tagada koha lasteaias igale lapsele ning seejärel vähenevad pisut üldised kulud, mis on antud valdkonnaga seotud ning raha vabaneb muudele projektidele. Lõpuks saab kindlasti asjad korda igas valla nurgas ja igas eluvaldkonnas, aga see võtab paratamatult aega.
Lõpetuseks - põhimõtteliselt on täna tegu olukorraga, kus inimesed on juba vallas kohal, aga raha (maksutulu) ei ole veel päriselt järele jõudnud. Mingil hetkel see siiski juhtub ning seda siis, kui tänased 30-45-aastased vallaelanikud on 40- 55-aastased.
Et Kiili valla elanikkond võiks edaspidi hüppeliselt suureneda sisserändajate toel, on väga ebatõenäoline stsenaarium. Realistlikum on pidev mõõdukas kasv, ca 100 inimest aastas, ning sellise kasvumääraga tuleb vald ka toime. Suurem kasv, ja eriti, kui see tuleks ülalpeetavate, mitte maksumaksjate arvelt, oleks tõsine probleem. Nii sotsiaalne kui muu taristu on juba praeguse elanikkonnaga üle koormatud ning valla laenukoormus kaugelt üle lubatud piiride. Hetke ja ka lähituleviku suurim ülesanne on nende probleemide lahendamine, mis on pärit aastatest 2004-2008.
