Mänguväljakute olukord Harjumaa neljas omavalitsuses

Viis aastat tagasi renoveeritud Kuusalu lasteaias on uued mänguväljakud, mujal on ka vanu, Kolgas ainult nõukogudeaegsed, kirjutab Sõnumitooja.

Kui ülemöödunud kolmapäeval jõudis inimesteni ehmatav uudis, et Tallinnas Laagna Rukkilille lasteaia õues sai katkisel ronimisredelil õnnetult surma 3aastane laps, tõusis tähelepanu alla lasteaedade mänguväljakute turvalisus ning rühmade ja personali suurus.

Ka teiste lasteaedade juhatajad ja õpetajad pidid vastama lapsevanemate murelikele küsimustele, kuidas on turvalisus tagatud nende asutuses.

Sõnumitooja uuris, kuidas on olukord Anija, Kuusalu ja Raasiku valla ning Loksa linna lasteaedades. Külla läksime Kuusalu lasteaeda Jussike, mis on meie kandi suurim - 9 rühmas käib kokku 196 last.

Hoolekogu muretses juba varem

Kuusalu lasteaia hoolekogu saatis tänavu suve alguses vallavalitsusele kirja palvega aidata teha ühe ronimislinnaku alus turvalisemaks - asendada muld liivaga, et oleks pehmem kukkuda. Suve lõpuks sai linnak pehme liivaaluse.

Kuusalu lasteaia direktor Astrid Meister: „Meie lasteaed renoveeriti viis aastat tagasi, kõik nõukogudeaegsed mänguväljakud võeti maha ja asendati uutega. Paraku ei olnud arhitekt kavandanud nende alla turva-ala. Meie arvasime, et need on loomuliku osana sinna arvestatud ega osanud küsida. Kui selgus, et pole, jätkus ehituse jääkrahadest miinimumprogrammiks, saime liurennide otsa ja kiikede alla panna turvamatid. Praeguseks on aga linnakute alune maa kõvaks trambitud, tuleb teha pehmemaks."

Ronimislinnak tõsteti kõrvale, kaevati süvend, põhja pandi immutatud riie, peale 30 sentimeetri paksune liivakiht. Kokku kulus 30 tonni liiva, mis saadi Kiiu Soonelt sponsorkorras. Taladele lisati maasse kinnitamiseks pikemad vaiad. Kogu linnak betoneeriti maasse uuesti. Vallaeelarvest kulus 1112 eurot, millest  87 eurot annetas laulu­stuudio Jussikesed, pluss Kiiu Soone abi.

Järgmise aasta eelarvest taotletakse vallaeelarvest teise mänguväljaku aluse maa pehmendamiseks 1500 eurot. Ja taas loodetakse ka Kiiu Soone toele.

Direktor kiidab, et lastevanemad on väga tähelepanelikud, annavad teada, kui märkavad õues mõnd lahtist kivi või muud võimalikku ohuallikat, ja need saab ruttu korda tehtud.

Reedel suhtles direktor hoolekogu juhi Triin Lõhmusega, kuna oli lapsevanemaid, kes pöördusid hoolekogu poole ja soovisid teada mänguväljakute kohta. Lepiti kokku, et lapsevanematele saadetakse e-kiri, kus direktor kirjeldab, mida on ohutuse tagamiseks ette võetud.

Rühmades 24 last

Kuna Kuusalu lasteaia järjekorras on juba aastaid olnud 100-150 last, on hoolekogu nõusolekul suurendatud rühmi 24 lapseni. See aga paneb õpetajatele ja õpetajaabidele suurema koormuse ning vastutuse.

Kõige tõsisem mure on seoses valverühmadega - neli rühma töötavad hommikul kella 7st õhtul 19ni, viie rühma tööaeg on kella 8-17. Valverühmadesse kogutakse teistegi rühmade lapsed, seega on hommikul tund ja õhtul kaks tundi õpetajate valvata ka võõramad lapsed. Lapsevanemalt hommikul saadud info võib jääda oma rühma õpetajale edasi andmata, õhtul ei pruugi emad-isad teada saada lapse päevastest sündmustest.

Direktor tõdeb, et seda saaks muuta, kui antaks juurde kaks ja pool õpetajakohta - siis töötaksid kõik rühmad pikemalt, see oleks lastele turvalisem, õpetajatele lihtsam ja lapsevanematele meelepärasem. Kuid valla­eelarvest pole leitud raha.

Astrid Meister toonitab, et Kuusalu vald on lastesõbralik, lasteaedadele ja koolidele pööratakse suurt tähelepanu, lasteaedade õpetajate palgad on võrdsustatud riiklikega, igal pool nii ei ole. Kuid raha on vaja mujalegi ning seetõttu on jäänud täiendavad töökohad tegemata. Kuna ees on Kiiu lasteaia ehitus, tuleb leida edaspidi raha ka selle ülalpidamiseks.

„Vastutame laste elu ja turvalisuse eest, reeglid peavad olema väga paigas. Väiksemate laste rühmad asuvad meil allkorrusel. 3-4aastaste rühmades ei ole laste arvu 24ni suurendatud, mõlemas on 20 last. Kui suuremad lapsed liiguvad treppidel, ei tohi joosta. Pisemad lapsed käivad õues mängimas eri värvi neoonvestides, et kohe oleks märgata, kui mõni eraldub kaaslastest. Sõimelastele on madala aiaga ümbritsetud mänguala, kui mõni sealt välja satub tulema, tõstavad teised õpetajad nad tagasi," kirjeldab Astrid Meister.

„Õuealal tohib jalgratastega sõita ainult organiseeritud korras ja selleks ette nähtud liiklusväljakul. Lapsed peavad kandma kiivrit. Õue minnakse ja sealt tullakse koos kahe õpetajaga - õpetaja abi aitab riidesse panna, saadab viimased riietujad välja ja tuppa tulekul võtab lapsed vastu. Kuid väljas on õpetaja lastega üksi, sest õpetaja abi peab samal ajal koristama rühmaruume - kord päevas on ette nähtud märg koristus ja seda ei saa teha siis, kui lapsed on toas. Meil on väga tublid ja hoolsad töötajad, püsiv kaader. Lasteaia inimesed on erilised, teevad oma tööd südamega. See amet nõuab tugevust, nõrgemad on läinud mujale."

Loksa lasteaed läks vene koolimajja

Kuna Loksa lasteaiamajas peaksid algama renoveerimistööd, on sellest hooajast kolitud kogu kollektiiv ja sisustus ümber tühjaksjäänud vene koolimajja. Rühmi on 7, lapsi kokku 130.

Direktor Kaire Kotkas ütleb, et uuemad atraktsioonid võeti kaasa ja pandi mängimiseks üles kooli õue, kehvemad jäid maha. Kordatehtud lasteaia õue on kavandatud uued kaas­aegsed mänguväljakud.

Seoses Tallinnas juhtunuga vaadati eelmisel nädalal koos linnavalitsuse esindajatega üle kõik mänguväljakud Loksal, rannas tuleb mõnda natuke kohendada, kuid enamik on korras.

Anija valla Lepatriinul pole parklat

Anija valla lasteaed Lepatriinu on ehitatud samasuguse tüüp­projekti järgi, nagu on Kolgas ja Vihasoos. Iga rühm on paigutatud eraldi majatiiba, mille vahel on lastele omaette mängualad.

Lepatriinu direktor Jana Lass räägib, et paljud nõukogudeaegsed turnimisredelid on hoolimata 30aastasest vanusest terved, lapsed kasutavad neid meelsasti. Mis on katki läinud, need on eemaldatud. Paaril atraktsioonil on alusbetoon kerkinud ja neid on keelatud kasutada ning plaanitakse eemaldada. Õuealal on ka kaasaegsemaid kiikesid ja liumägi.

Sel sügisel koostati koostöös hoolekoguga vigastuste ennetamise tegevuskava. Lapsevanemad nimetasid nende seas läbi viidud küsitluses suureks riski­allikaks asjaolu, et lasteaia juures puudub autodele parkimis­plats, õues on teeradadel asfalt üles kerkinud ja auklik. Valla­eelarvest taotletakse raha parkla ja teeradade jaoks. Lepatriinus on 6 rühma, lapsi 114.

Alaveres remonditakse puidust mänguväljakut

Alavere lasteaia Mõmmila direktor Salme Söönurm kiidab samuti nõukogudeaegseid atraktsioone, mis on aastakümneid vastu pidanud. Samas on 2004. aastal paigaldatud puidust mänguväljakut tulnud mitmel korral kohendada, sest puitosad on hakanud logisema. Plaan on taotleda vallaeelarvest raha uue mänguväljaku jaoks. Suur probleem oli varjualuste katused, vallavalitsus eraldas raha ja need said korda. Õuealalt võeti maha vanu puid, mis olid muutunud ohtlikuks.

Lasteaia kõrval on maantee, pole parkimisplatsi, lasteaia ja kooli vahel puudub maanteel ülekäigu märgistus. Kuna ei peeta kinni kiiruse piirangust, on lapsevanemad teinud ettepaneku paigaldada niinimetatud lamav politseinik.   

„Laps peab õppima ennast kaitsma, teda tuleb õpetada, kuidas olla ettevaatlik," toonitab direktor ja lisab, et ei pea õigeks, kui kohtade puudusel suurendatakse laste arvu rühmades 24ni - see tõstab õpetajate koormust veelgi.

Alavere lasteaias käib 54 last, rühmi on 3.

Kehra Lastetares kehvad verandad

Kehra Lastetare lasteaia direktor Viktoria Borikova tõdeb, et ka nende kollektiiv oli Tallinnas juhtunust šokeeritud, kolmapäeval arutatakse pedagoogilises nõukogus, kuidas on asutuses turvalisusega. Uusi ronimiskohti lasteaial õues ei ole, vanu on värvitud ja korrastatud, mõni on eemaldatud. Mängumaja, poomid ja vedrukiiged on uued. Kevadel kontrolliti kõik üle.

Mure on katkiste verandade pärast. Vallavalitsusele on esitatud taotlus, et need korda teha. Komisjon käis olukorraga tutvumas, lootus on, et leitakse vajaminev rahasumma.

Lapsi on kokku 106, rühmi 6. Enamik rühmadest on normaalsuurusega, venekeelses on hoolekoguga kooskõlastatult 23 last - kolm koolieelikut on kohal pool päeva, õppetundides.

Raasiku lasteaed uuendatud majas

Raasiku lasteaed Oravake kolis oma praegusesse asukohta endise ambulatooriumi majja ja selle külge tehtud juurdeehitusse 2004. aastal. 2008. aastal valmis uuele osale teine korrus sõimerühma jaoks.

Direktor Linda Wrobel jutustab, et tänu sellele on õuealal suurem osa mängukohtadest uued, vanast kohast toodi üle metallist ronimisredelid. Moodsaid mänguväljakuid on kaks, seal on tehtud pisiremonti.

Eelmisel nädalal käis laste­aias vallavalitsuse kultuuri- ja haridusspetsialist Ardo Niinre, koos vaadati atraktsioonid üle.

Raasiku lasteaias käib 52 last, rühmi on 3.

Arukülas Bodilseni kingitud mänguväljak

Kui Aruküla lasteaed Rukkilill sai 4 aastat tagasi 25aastaseks, kinkis tookordne puidufirma Bodilsen ligi 47 000 krooni maksnud puidust mänguväljaku. Mullu lisandus uus rühm ning lasteaed sai veel ühe moodsa liumäe.

Direktor Karin Reiska kirjeldab, et nõukogudeaegsed liurennid lagunesid ja need tuli välja vahetada. Vanad ronimisredelid on aga korras ja kasutuses, need meeldivad lastele.

Möödunud neljapäeval vaatas lasteaia enda tervisemeeskond mängukohad üle, nende seisukorraga käisid tutvumas ka Ardo Niinre ja vallavanem Aare Ets. Kordategemist vajavad sisehoovi plaadid ning asfalttee on konarlik ja katki.

Karin Reiska on seda meelt, et sõime- ja nooremas rühmas võiks õpetajakohti olla kolm - pisikesi tuleb palju rohkem jälgida ning nendega tegelemiseks oleks vaja korraga mitut inimest.

Aruküla Rukkilill on meie kandis suuruselt teine - 9 rühmas käib kokku 167 last. Jaa­nuarist avatakse 10. rühm.

Pikavere rühm 2 aastane

Pikavere lasteaias-algkoolis alustas 20 lapsega liitrühm jaanuaris 2010. Direktor Maiu Plumer sõnab, et siis tehti uute kiikede ja ronimisnurgaga mänguväljak. Õue ühes küljes tuleks vana puitaed asendada võrkaiaga, sissekäigul pole varikatust.

Kolga suurema remondi ootel

Kolga lasteaia õues moodsaid atraktsioone ei ole. Direktor Kaja Martinson nendib, et vanad mängukohad on lasteaia valupunkt, sellest on lapsevanematega palju räägitud.

Direktori sõnul otsitakse võimalusi kogu õueala uuendamiseks, on kirjutatud projekte, et saada abiraha: „Oleme suurema remondi ootel, lasteaia soojustamiseks on riik lubanud saastekvoodi müügiraha. Maja peab olema soojustatud 2012 sügiseks. Seetõttu ei ole me hakanud vanu mänguväljakuid  välja vahetama. Üks liumägi oli vilets, selle viisime äsja minema."

Kolga lasteaia 5 rühmas käib kokku 78 last. Kohti on, võimalik on lapsi juurde võtta, kinnitab lasteaia juht.

Vihasoo lasteaias vanu mängualasid pole

Vihasoo lasteaia-algkooli direktor Marika Astor ütleb, et nõukogudeaegsed mängualad on välja vahetatud uuematega, lapsed mängivad puidust liumäel ja ronikutel. Vaid kiikede küljed on jäänud vanast ajast.

Direktor ja majandusjuhataja vaatasid eelmisel nädalal atraktsioonid uuesti üle, kuigi igal aastal hinnatakse nõuetekohaselt töökeskkonda ja kontrollitakse ka mängualasid.

Vihasoo lasteaias on üks liitrühm, lapsi 20.