Paljud teavad aga Margo Kõlarit ennekõike filmi "Nimed marmortahvlil" muusika autorina. Mees ütleb, et tegelikult peab professionaalne helilooja suutma kirjutada kõike. Ehk siis alates pisikestest tunnusmeloodiatest kuni filmimuusikani välja. "Minu imestuseks saavutas "Nimed marmortahvlil" armastuse teema ehk "Marta juures" suure populaarsuse," ütleb ta.

Vääna ja Beethoven

Kuidas said Margo Kõlarist, ta abikaasast Anust ja lastest Harku valla Vaila küla elanikud?

"Üheksa aastat tagasi leidsime oma perele uue kodu ja jüripäeval 2004 kolisimegi Tallinnast Vaila külla," ütleb mees. Osa kuuest lapsest on alustanud omaette elu ning lapselapsigi on juba neli.

Kohalikus elus püüab muusik ikka osaleda. Kui Vääna mõisakooli juhatas Maris Viisileht, siis oli sealse rahvaga väga tihe koostöö. "Moodustus väike kultuurihuviliste inimeste tuumik. Korraldasime kontserte ning see on jätkunud tänaseni," ütleb Kõlar.

Lisaks tehti ka näitemänge ning seda huvitaval teemal. Nimelt võib kummalisel kombel olla Vääna mõisaga seotud helilooja Ludwig van Beethoven. Vääna mõisa vabahärra parun Christoph Adam von Stackelbergi abikaasa krahvinna Josephine von Brunswick oli Beethoveni klaveriõpilane ja igatsetud armastatu.

Maris ja Ann Viisilehe koostatud näidend põhines helilooja ja tema südamedaami kirjavahetusel. "Stackelbergi abielu purunedes sündis Josephinel tütar Minona (tagurpidi lugedes "anonim" - tundmatu). Ei saa välistada, et ta oli Beethoveni tütar, kes käis tõenäoliselt ka Väänas," fantaseerib Kõlar.

Et Vaila ning Vääna ümbruses on suurepärane loodus, siis on ka muusiku hobid põhiliselt sellega seotud. "Kolan looduses ning luusin inimtühjades paikades. Kakerdan soodes ja ronin puude otsa," tunnistab ta. Õnneks on Vääna kandis ümbruskonna üks suuremaid metsamassiive ning avastamata paiku jagub veel piisavalt.

Spordimehest muusikuks

1970ndate lõpu ning 1980ndate alguse spordisõbrad mäletavad Margo Kõlarit ka tubli kardisõitjana. Ise kommenteerib ta seda järgmiselt: "Teismeea parimad aastad pühendasin kahele asjale, mis olid sport ja muusika. Võimalik, et kardile kulus isegi aega rohkem," ütleb ta. Sportlasekarjäär osutus edukaks, millest annavad tunnistust kaks NSVL-i meistritiitlit. "Aga ühel päeval tuli valida spordi ja muusika vahel. Tundus, et spordis on liiga palju asju ette antud. Muusikas on aga vabadust rohkem," räägib Kõlar.

1986. aastal lõpetas ta toonase Tallinna konservatooriumi heliloomingu alal. Õpetaja oli professor Eino Tamberg. 13 aastat hiljem lõpetas ta juba Eesti muusikaakadeemia magistrantuuri ning 2006. aastal kaitses samas doktorikraadi.

Enda kirjutatud teoste üle pole Margo Kõlar täpset arvestust pidanud. "Mis on teos?

Ega meloodia, mida vilistad, pole veel teos. See tuleb anda vorm, panna kirja, orkestreerida, teha korralik noodigraafika, leida esitajad ja tuua ettekandele, salvestada, kirjastada ja levitada," vastab ta.

"Minu loomingu nimekirjas on sadu erineva mahuga muusikapalu. Alates koolikella meloodiast kuni vokaalsümfoonilise suurvormini."

________________________________________________________________________
Margo Kõlar

• Sündinud 2. oktoobril 1962. aastal Tartus muusiku ja dirigendi Erich Kõlari pojana.

• Lõpetas 1986. aastal Tallinna Konservatooriumi heliloomingu klassi professor Eino Tambergi õpilasena.

• Töötanud mh. Eesti Raadios ning Tartu muusikakoolis. Aastast 1999 on Muusikaadeemia elektronmuusika stuudio juht ning õppejõud.

• Juhatanud aastatel 1987-2001 kammerkoori "Gloria" ning aastast 1996 sakraalmuusika ansamblit "Heinavanker".

• Kirjutanud kantaate, koorilaule, teatri- ja filmimuusikat ning instrumentaalteoseid.