Omavalitsuste Üldkogu tähtsust on toonitanud mitmed tipp-poliitikud. „Omavalitsustes väheneb elanike arv. Paljud lähevad välismaale tööle ja elama, kusjuures mitmed ei tulegi enam sünnimaale tagasi. Nende lapsed unustavad eesti keele ja kultuuri. See on suuresti riigipoolsete toetuste kärpimise ja kaudsete maksude (aktsiisid, kütusele, toasoojale ja elektrile) suurenemise tagajärg. Kõikidest nendest muredest tulev avalikkusele häälekalt märku anda," ütles Jõgevamaalt ja Tartumaalt Riigikogusse valitud Marika-Tuus Lau.

Sündmuse üks korraldajaid Eesti Linnade Liidu esimees ja Tallinna abilinnapea Taavi Aas märkis, et Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit on teinud põhjaliku tööd omavalitsuste probleemide kaardistamise ja nendele lahenduste pakkumisega. Vastavad teemad on arutatud läbi kolmes töögrupis, kelle seisukohtadest on ülevaade ka maakondlikel omavalitsusliitudel. Selline tegevus viis ideeni kutsuda kokku Eestimaa Omavalitsuste Üldkogu," märkis Põltsamaa taustaga juhtiv omavalitsustegelane .

„Seni on omavalitusliitudele ette heidetud, et riigi keskvõimu poolt pakutuga ei jääda rahule, kuid samas ei esitata ka omapoolseid ideid edasiminekuks. Üldkogul tehakse aga loodetavasti konkreetsed ettepanekud," arvas ta.

Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul on Eesti Omavalitsusliidu Üldkogu oluline sündmus: „Kordaminek sõltub ka sellest, kuidas omavalitsused selle vajalikkusest aru saavad, esindajaid kohale saadavad ning arusaamasid kuuldavaks teevad. Kindlasti vajab käsitlemist järgnev rahastamisperiood 2014-2020, sest tuleb määratleda prioriteedid, millele raha suunata ja kuidas läbi viia riigi ja omavalitsuste vahelisi läbirääkimisi."

Tõnson märkis , et omavalitsuste üldkogul osaleb kindlasti mitmeid inimesi Jõgevamaalt. Üldkogule saadavad oma esindajad maakondlikud omavalitsuste liidud, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esinduskogud.