Marika Tuus-Laul tõi "Peipsi sibula" temaatika Riigikogu infotundi
Riigikogu Peipsiveere toetusgrupi liige Marika Tuus-Laul küsis parlamendi infotunnis põllumajandusminister Helir-Valdor Seederilt, kuidas kindlustada "Peipsi sibulale" kaubamärk ja vältida välismaise sibula müümist selle kordumatu maitse ja spetsiifilisel viisil kasvatatud aiasaaduse nime all.
Marika Tuus-Laul märkis, et Peipsi sibula kasvatamisel on saja-aastased traditsioonid ja paikkonnale iseloomulik eripära. Ta küsis põllumajandusministrilt, mida ette võtta, et Tartus asuvas Lõunakeskuses või Konsumi ketis ei müüdaks "Peipsi sibula" pähe Poola sibulat. "See on eksitav ostjatele, võltsing ja ühtlasi hingeliselt solvav Peipsiäärsetele elanikele," lisas ta.
Põllumajandusminister Helir Valdor Seeder tõdes vastuses, et Peipsi sibul on ajalooliselt teada köögivili ja tuntud vähemalt Eestis. "Ministeerium püüab igati kaasa aidata kohalike toodete müügile ja nende senisest enamale kasvatamisele. Ma arvan, et teie oma küsimusega aitasite kaasa Peipsi sibula tuntuks saamisele, mille tulemusena kaubandusketid hakkavad üha rohkem selle sibula vastu tundma huvi tundma." Veel märkis minister, et tarbija petmine pole iseenesest põllumajanduspoliitika osa, vaid valdkond, mida peaks jälgima tarbijakaitse. "Tarbijakaitse ja kindlasti ka Veterinaar- ja Toiduamet peavad jälgima, et kaup, mida müüakse, vastaks sellele, mis ta tegelikult on ja kontrollima ka tema kvaliteeti".
"Peipsi sibula" kasvatajatele Euroopa toetus
Korduvalt Jõgevamaa ja Tartumaa Peipsiäärseid valdasid külastanud Marika Tuus-Laul toonitas, et mitte igasugune sibul, mis kasvatatakse Peipsi ääres, ei ole "Peipsi sibul". "Peipsi sibulal on saja-aastane traditsioon. Sellel sibulal on oma lugu. Peenrad tehakse käsitsi, põllutöömasinaid siin ei kasutata. Ökoloogilise keskkonna selle sibula kasvatamiseks loob väetiste vältimine," ütles ta.
Tuus nimetas oluliseks probleemiks sedagi, kuidas Peipsi sibulat säilitada ja ühtlasi jõuda nii kaugele, et selle kasvatajaid hakkaksid Euroopa Liidu toetusi saama. "Me teame, et toetuste taotlejatel tuleb esmalt luua mittetulundusühing, kokku leppida toote standardites, koostada kvaliteedikava, mille raames on vaja kirjutada toote projekt, edastada andmed Veterinaar- ja Toiduametile jne. Aga see kõik nõuab vahendeid. Tartumaal asuv Peipsiääre vald, kus Peipsi sibulat kasvatatakse, on üks Eestimaa kõige vaesemaid omavalitsusi."
Riigikogu liige küsis põllumajandusministrilt, kust võiksid Peipsi sibula kasvatajad teemakohast nõu saada. "Seda nõu saaksid nad Põllumajandusministeeriumist, kindlasti ka Põllumajandusregistrite ja Informatsiooni Ametist ja arvatavasti veel mõningatest asutustest näiteks, Veterinaar- ja Toiduametist. Kui ka teil on kohtumisi seal Peipsiveeres sibulakasvatajatega, kes Peipsi sibulaid kasvatavad, teavitage neid, et tõesti on võimalus tarvilikku nõu saada. Üheks võimaluseks on toidukvaliteedi kavad, kus tuleb tooterühmad moodustada, see võtab natuke aega, aga selle tulemusena on võimalik Peipsi sibula spetsiifika välja tuua ja sellele ka rahalist toetust saada," vastas minister.
Et "Peipsi sibulale" tagada maksimaalne kaitstus, tuleks seda teha lisaks kvaliteedikavale ka geograafilise tähisega. Kvaliteedikava on siseriiklik ja selle taotlemine on lihtsam ja lühem protsess. Geograafilise tähise taotlemine käib aga läbi Euroopa Komisjoni ja see on juba pikem etapp.
"Kvaliteedikava toetust oleks võimalik saada Euroopa Liidu 2014-2020 aastate finantsperioodil. Aga kindlasti peaks ka tarbija kaupluses nõudlikum olema ja küsima müüjalt näha kauba päritolu tõendavaid dokumente, et veenduda kauba ehtsuses ja mitte lasta ennast pügada," lisas Tuus-Laul.
