Kes saab tiitli ja kes jääb nominendiks, selgub ettevõtlusnädala raames 8. oktoobril toimuval tänuõhtul, millest teeb otseülekande ka ETV. Televisiooni võttegrupp käis tutvustavat klippi hiljuti juba salvestamas.

Osaühing Märjamaa Lihatööstus on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis tegutseb aastast 2004. „Ülo Kaasik pani aastate eest Orgital püsti lihatööstuse. Samal ajal hakkas arenema maheloomakasvatus, kuid loomakasvatajatel puudus väljund oma loomade turustamiseks mahedana. Aastast 2007 on Märjamaa Lihatööstus mahetunnustatud. Meie tööstus võib käidelda nii mahedat kui tavatootmise looma, aga toodang peab olema selgelt eristatav,“ tegi sissejuhatuse tootmisjuht Kalev Kants.

Kui loomi siia müüakse, kontrollib lihatööstus esmalt vastavast registrist, kas loomakasvataja on mahetunnustatud. Tootmisprotsessis on iga loom algusest lõpuni jälgitav ja saab garanteerida, et välja läheb just selle looma liha, mis mahedana lihatööstusse saabus. Kõik on dokumendipõhine. „Aastate eest võis kuulda juttu, et olen täitsa mahe, aga mul pole paberit. Selle jutuga pole praegu midagi peale hakata,“ ütles Kants.

Pea kolmveerand mahust on maheliha

Märjamaa Lihatööstuse tegevusalad on veiste ja lammaste kokkuost, veise- ja lambalihast toodete valmistamine ning liha ja lihatoodete hulgimüük. Mahetoodangu osakaal on 70 protsenti. Eesmärk on suurendada mahetoodete osakaalu, millega suudetakse anda kõrgemat lisandväärtust. Päris alguses oli siin vaid tapamaja pool, siis tuli juurde ka lihalõikus ning alustati jahutatud ja külmutatud veise ja lambaliha müügiga. Maheliha osakaal on väikese tööstuse kogumahust iga aastaga suurenenud, kuid samal ajal saavad ümberkaudsed farmid ka oma tavatootmise loomi realiseerida. Veiseid tuuakse siia aasta ringi, lambaid pakutakse ennekõike sügisel – osa lambakasvatajaid tahavad siis loomadest lahti saada, et poleks talviseid söötmiskulusid. Muide, tarbijate hulgas on eriti hinnatud talleliha. Tall on kuni aastane loom ja see liha on kallim.

„Sõna „tall“ on imeline,“ ütles tootmisjuht muheledes. „Mõni tarbija arvab, kuuldes sõna „lammas“, et tegemist on millegi vintskega. Samas vaid pisut üle aastane loom pole oma õrna liha omadusi kaotanud.“ Aastate jooksul on lihatööstusel olnud paremaid ja kehvemaid päevi. „See aeg, mis mina siin olen olnud, on tööstus arenenud,“ ütles Kalev Kants, kellel läheb kohapeal neljas aasta. „Meie tarnijad usaldavad meid rohkem. Nad on palju altimad meile loomi müüma. Tarnijate ring on laienenud. Oleme nüüd võimelised paremini tasuma loomade eest nii summade kui makseperioodi osas. Selle nimel teeme ka jätkuvalt tööd. Enamusosanike soov ja suund on sellele, et suudaksime loomade varumise eest kiiremini tasuda, see tagab meile järjepidevama ja suurema loomade voo,“ loetles Kants.

Mõneti üllatav oli kuulda, et Märjamaa Lihatööstuse varumispiirkonnaks on kogu Eesti, mitte vaid lähemad maakonnad. Kui võrrelda aastate 2013 ja 2014 näitajaid, on müügitulu ja sealhulgas ekspordi kasv olnud märgatav. 2014. aastal müüdi lisaks koduturule maheliha ka Taani. Kaubakäive väljapoole Eestit moodustab müügitulust 46 protsentija plaan on seda osa veelgi suurendada. 2014 oli ettevõttele hea aasta, sest suudeti laiendada nii oma tarnijate kui klientide ringi. Tänavu on võetud lisaks suund e-poele. Müük oma kodulehe maheliha.ee kaudu on veel algusjärgus ja testimisel, aga juba on tekkinud püsiostjad. „Meie oleme huvitatud müügist ja kes osta tahab, võtku ühendust,“ kõlas soovitus. Mõni käib siin lihal ise järel, teisele viiakse kaup kohale.

Tunnusnumber 10/05

Kas teate, et igal toiduainetetööstusel on oma tunnusnumber? Kui näete lihapakil numbreid 10/05, siis see pole kuupäev, vaid tähistab Märjamaa Lihatööstust. Toote valmistamise aeg on etiketil kirjas partii numbris.

Märjamaa Lihatööstuse kodulehel on välja toodud mitmed tuntud söögikohad, mis siin töödeldud lihast roogasid valmistavad. Kõige menukam tükk on veise sisefilee, seda tahavad kõik. See on ka kõige kallim. Suvel on kuurortlinnad söögikohti täis, sügisel tõmmatakse neid koomale, aga siis alustavad koolid ja lasteaiad. Tootmisjuht teab, et üldjuhul otsivad lasteasutused odavamat liha, kuid on juba kohti, kus leitakse võimalust kasutada laste toiduks ka maheliha.

Mõistagi saab maheliha osta ökopoodidest, suurtest ketipoodidest seni veel mitte. Tervislikust toidust räägitakse üha rohkem, aga see ei tähenda, et maheliha pakkujate ees uksed kergemini avanevad. „Marketitel on suurte lihatööstustega sidemed välja kujunenud. Me pole seni ise väga aktiivselt peale pressinud, aga ehk aasta pärast räägime teist juttu,“ põhjendas Kants.

Ta kiidab nende väikest, vaid 15-liikmelist stabiilset tööperet: „Meil on ametis oma ala asjatundjad ja ettevõtte sisekliima on hea. Ennekõike tuleb meil tegeleda väliste teguritega ehk kust toorainet hankida ja kuhu on võimalik liha müüa.“

Üsna ootuspäraselt kõlas tegevjuht Aleksandr Koziku vastus lähiaja plaanide kohta. Tahetakse hoida oma kohta Eesti turul, mingil määral kasvada nii mahtude kui käibe osas, leida uusi turge ja partnereid nii tarnijate kui klientide näol, arendada-parendada tootmishoonet, et töötingimused oleksid kaasaegsemad.

Hulk aastaid oli tulundus- ühistu Eesti Mahe käes Märjamaa Lihatööstuse enamusosalus, kuid hiljuti olid muudatused omanike ringis. Uued enamusosanikud on hakkamist täis ja käivad arutelud, kuidas edasi minna. Plaan on tapamaja renoveerida ja teisigi ruume laiendada, et töötingimusi parandada.

„Oma töötajaid tuleb hoida. Lisaks palgale on oluline suhtumine inimestesse ja muud motivaatorid,“ tõi Kalev Kants välja. Üks selliseid tegureid on ettevõtte hea maine ja avalik tunnustamine, mis Märjamaa Lihatööstusel peagi ees on. Aastal 2010 pärgas RAEK neid väikese ja tubli Raplamaa ettevõtte tiitliga.