Märjamaa mees võitis veoautojuhtide ökonoomsussõidu MM-il 11 000 osaleja seas kolmanda koha
Iga piisk loeb, teab Volvo Trucks Corporationi veoautojuhtide ökonoomsussõidus maailmameistrivõistlustel III koha saanud Aare Müil. Teine koht MM-il jäi küll napilt saamata, kuid eelnevalt võitis ta Eesti ning Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni võistluse.
Ökonoomse sõidu võistlus, mida Volvo juba mitu aastat korraldab, näitab, kui tähtsad on veokijuhi sõiduoskused, et kuluks vähem kütust. Eestis osales võistlustel ligi 200 juhti, kes sõitsid Tallinna, Tartu ja Pärnu kandi teedel. 40 tonnise autorongiga tuli liikuda mööda etteantud trassi ja mahtuda aja sisse. Võitis see, kes kulutas kõige vähem kütust.
Iga piirkonna kaks paremat võistlesid omavahel finaalis Pärnus ja võitjaks tulnud Märjamaa mees Aare Müil läks Eestit esindama Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni võistlusele. See peeti Slovakkias, Bratislava ringrajal. Aare Müil võitis ka seal. Lisaks karikale ja preemiaks saadud sõiduautole Volvo S 60, pääses ta edasi maailmameistrivõistlustele.
Ka Müili senine sõiduauto on sama marki ja tema firma Aspar-Trans masinapargis on 11 Volvot. „Ma ei läinud piirkonnavõistlusele autot võitma, vaid tahtsin olla parim, kuna eelmine kord jäin teiseks ja see jäi kripeldama. Kindlasti on auto väga-väga kõva auhind, aga rohkem hindan ma saadud tiitlit ja karikat – see jääb riiulisse ka siis, kui Volvo on läbi sõidetud,“ rääkis Müil.
Enne Slovakkiasse minekut rentis ta endale neljaks tunniks Audru ringraja, et kogeda, kuidas auto seal käitub. Näiteks ,kui läbida kurve liiga kiiresti, käivitub autorongi stabiilsussüsteem ESP. Selle käivitumine lisas Slovakkias kohe 5 trahviliitrit, millega sõitja oli konkurentsist väljas.
Koos Volvo Estonia sõidukoolitajaga harjutades prooviti, millised pöörded ja käigud annavad suurimat kütuse säästu. Slovakkias see kõik töötas– ligi 40 tonni kaaluv autorong kulutas 19,5 l kütust 100 km kohta. Teise koha saanud leedulase tulemus oli 20,8 l.
Aare võib häbenemata öelda, et tema tulemus oli väga hea: tavasõidus kulutavad juhid 25–35 liitrit 100 km kohta. Muide, ka Eesti võistlusel oli esimese ja viimase juhi kütusekulu vahe koguni 14 liitrit 100 km kohta.
MM toimus Rootsis Göteborgis 19. septembril, kui 23 parimat autojuhti üle maailma panid oma oskused proovile Volvo tehase kinnisel testrajal. Esmalt jagati võistlejad kolme gruppi. Poolfinaalidesse pääses iga grupi kolm paremat. Finaalis võistlesid kolm eelsõitude võitjat, kusjuures igal katsel tuli sõita erineva autoga. Alagrupid ja poolfinaali Aare võitis, finaalis konkureeris ta Austria ja Soome esindajaga ning sai III koha. „Volvo Estonia sõidukoolitajaga vaatasime, et austerlane sõidab väga hästi ja senise taktikaga me teda äkki ei võida. Muutsime kardinaalselt sõidustiili, paraku see risk ei õigustanud end. Tundsin, et viimane sõit läks aia taha,“ rääkis Aare. „Tagantjärele analüüsides oleks vanaviisi jätkates olnud võimalik esikohta püüda. Aga hea kogemus oli see nii mulle kui ka meie sõidukoolitajale. Koos töötades leidsime uusi lahendusi ja soovitusi, mida tema omakorda saab juhtidele edasi anda.“
MM võistlusel oli päris raske rada, kus oli 8- ja 12-protsendiline tõus ja 16-protsendiline langus, kiiresti tuli saavutada kiirus 60 km tunnis, oli kaks stoppi, kus pidi peatuma. Aare sõnul oli tema edu võtmeks optimaalne sõit, mitmed konkurendid esimesel ringil venitasid, teisel hakkasid kiirustama, et aja sisse mahtuda ja kulutasid rohkem kütust.
Võitjale kaotas Müil 130 grammiga, teisele kohale 10 grammiga. Kuna mõõtmine ongi 10 grammi täpsusega, siis teine koht läks napilt käest. Ökonoomse sõidu võistlusel osales üle maailma enam kui 11 000 autojuhti. Nende hulgast kolmandaks tulla pole paha, aga kui esikoht oli nii lähedal, siis see jäi kripeldama. Omalaadne kokkusattumus on see, et kaks aastat tagasi kaotas ta Kesk- ja Ida-Euroopa võistluse 130 grammiga, nüüd MMi sama kogusega.
Paljude tegurite arvestamine Suure auto kütusesäästlik juhtimine tähendab arvestamist paljude teguritega. 40 tonnise autorongi liikumisel saab edukalt kasutada inertsi. Oluline on, kas kiirendada sujuvamalt või kiiremini või kuidas kasutada käike – kas juht vahetab neid ise, teeb seda järjest või üle ühe või vahetab käike automaat. Volvo Estonia on Eestis korraldanud ökonoomsussõitu kolmel aastal. Aare võitis selle esimesel aastal ja käis siis Eestit esindamas Tšehhis, kus jäi napilt teiseks. Mullu oli Eesti eelsõidu päeval tugev tuul ja mees ei pääsenud eelsõidust edasi. Tänavu harjutas ta Eesti võistlusteks oma firma autoga.
Tänulik on Aare Märjamaa ettevõttele Oniar, kust sai raskuseks koorma peale. OÜ Aspar-Trans omanikuna ta ise igapäevaselt autoroolis ei ole, vaid korraldab peamiselt firma tegevust. Kindlasti on ökonoomsussõidul tulnud kasuks see, et Müil on aastaid sõitnud veoautorallit. „Tehnikasport on õpetanud hästi tundma autode hingeelu, mootori karakteristikuid ja andmeid analüüsima. Kui poleks seda kogemust, ei oleks ma ehk nii kaugele jõudnud,“ kommenteeris mees. Rahvusvaheliste võistluste tõttu pole Aare tänavu Eesti veoautorallidel sõitnud, sest mitut rida ei jõua ajada.
Veoautod on väga keeruliseks muutunud ja iga uut Volvot ostes kaasneb sellega ka sõidukoolitus, et osataks neid võimalusi kasutada. Transpordifirma Aspar-Trans juhina teab Müil, et teenuste hindu eriti tõsta ei anna, ainus võimalus kasumit teenida on kulusid säästa. Kütus moodustab transpordifirma kuludest 35–40%, nii et juhi oskused säästlikult sõita on väga olulised. Ka Volvo võistluse tunnuslause oli „Iga piisk loeb“.Müil tegi kiire rehkenduse, et kui juht suudab 100 km peale hoida kokku 3 l kütust ja veoauto keskmine läbisõit on 120 000 km aastas, siis ökonoomselt sõites hoiaks üks auto kokku üle 4500 euro.
Aspar-Transi autod sõidavad peamiselt Põhjamaades ja sealne olukord 2013. aasta lõpus halvenes. Ka 2014 pole olnud kerge: jätkuv majanduslangus Soomes, Rootsi ja Norra krooni kurss on olnud ebasoodne. Seni on ta suutnud toime tulla, ilma et oleks pidanud kedagi koondama ja sõidukeid müüma. Müil loodab, et transpordi sektoris lähevad olud paremaks. Aspar-Trans sai alguse 25.märtsil 1994. Perefirma Aspar alustas esmalt aiapoega. Aaret huvitas tehnika rohkem, kui seemnete müük ja tema istus peagi esimese kalluri rooli. Peagi osteti juurde turbaveo autosid ja edasi laieneti rahvusvahelisele turule. Täna annab Müil tööd rohkem kui paarikümnele autojuhile ja loomulikult annab ta ökonoomse sõidu soovitusi oma töötajatele edasi.
