Märjamaa valla lipp on lehvinud nii Kilimanjarol kui Mont Blancil, tänavu lisandus veel kaks mäetippu
Märjamaa valla lipp lehvis sel suvel koguni kahel mäetipul. Reisiplaane tegema hakates arutlesid Mati Terestal ja Kalle Ribelus, et kuna Damavand ja Ararat on ühes piirkonnas, võiks seekord korraldada nö kaksühes- matka.
Mõlemad on rasked mäed, kuid Damavand kui pool kilomeetrit kõrgem otsustati ette võtta esimesena. Damavand on kustunud vulkaan, mille tipust immitseb välja väävligaasi ja viimased 150 meetrit olnud seetõttu eriti rasked. Siin mäegiidi ei kasutatud. Tipupäev kujunes 12,5 tunni pikkuseks. Terestali juhtimisel jõudsid kõik kümme grupi liiget tippu, viimane pool tundi esimesest hiljem, mis olevat täiesti normaalne vahe. „Tipupäeval oli ilm ilus, kuid pilditegemise ajaks keeras ära. Kuna ilm soosis ja jõudsime tippu plaanitust kiiremini, jäi meil kaks varupäeva, mille veetsime mäegiidi kodus. Kogu grupile jäi väga hea mulje Iraani inimestest, nad olid väga sõbralikud, ütlesid teretulemast ja uurisid, kust me oleme tulnud. Hoopis teine asi on selle riigi poliitika," jagas muljeid Mati Terestal.
Araratile tõusmiseks lennati esmalt Istanbuli kaudu Vani järve äärde. Sealt edasi oli nõutav teenuse kasutamine.
Viimane tõus Araratile algas 4200 m pealt. Tipupäeva pikkuseks kujunes 14,5 tundi ja ka siin jõudsid kõik eesmärgile. Esmalt tõusti 1 km ja pärast tipupeatust järgnes laskumine 3 km alla. „Nii kiire kõrguste vahe läbimine on matkajale nagu maraton," rääkis Terestal ja see kurnas väga ära. Vahelaagrisse tagasi jõudes hobused juba ootasid ja viisid nende rasked kandamid alla.
Tippu tõusta oli keeruline: ilm oli küll hea, aga tuul oli 25 m/sek ja üleval oli 10 kraadi külma, mis tugeva tuule tõttu mõjus nagu -25. Raske oli pilti teha: oli kartus, et lipp lendab käest minema ja teiseks ei tahtnud keegi kinnast käest võtta, et fotoaparaadi nuppu vajutada. Avar vaade Ararati otsast olnud see-eest suurepärane, see tipp kõrgub üksikuna üle teiste.
Mati Terestal hindas seekordse grupi väga tugevaks, mitmel liikmel oli eelmiste matkade kogemus. Supertulemus on see, et kõik liikmed jõudsid tippu. Damavand vallutati viie päevaga, Araratile jõudes oli aklimatiseerumine tehtud ja kolmanda päeva õhtuks oli grupp juba all külas tagasi. Ka logistiliselt sujus kõik: matka jooksul oli kümme lendu, kuskil ei tekkinud tõrkeid ja mäel ei pidanud vahelaagrites ilma paranemist ootama. Ühe mäe vallutamisega ei teki tavaliselt probleeme, kuid inimesed väsivad ja teise mäe puhul olnud juba nurinaid rohkem.
Millised on järgmised plaanid? „See on nii värske lugu, et uusi plaane veel pole. Uued mõtted tekivad tavaliselt paari kuu pärast, kui saadakse kokku, et pilte vaadata ja matka meenutada. Mul on hingel Argentiina kõrgeim tipp Aconcagua, mis jäi esimesel korral vallutamata," nimetas Mati Terestal üht oma eesmärki. Lokuta külavanem Mati Terestal on viinud Märjamaa valla lipu järgmistesse kohtadesse: Elbruse läänetipp (2007, 5642 m), Aafrika kõrgeim tipp Kilimanjaro (2008, 5895 m), Alpide kõrgeim tipp Mont Blanc (2010, 4810 m), Gruusia üks kõrgemaid tippe Kazbekk (2011, 5047 m), Iraani kõrgeim tipp Damavand (2012, 5671 m), Türgi kõrgeim mägi Ararat (2012, 5137 m).
