Märjamaa valla veevärgitööde lähiaastate plaanid on paberil
Volikogu veebruarikuu istungil tutvustas töövarianti arengukava koostava Hekes Eesti OÜ esindaja Sven Otsmaa. Ta ütles, et lühiajalise arengukava (5-6 aastat) täitmiseks kulub 2,8 miljonit eurot. Summad on saadud varasemate analoogsete tööde järgi ehk konsultandi teadmiste põhjal.
Töid on võimalik tähtsuse järgi pingeritta seada. Esmajärjekorras vaja teha ära objektid, mis puudutavad puhast joogivett ja puhastitest loodusesse tagasi suunatava heitvee kvaliteeti, see peab Eestis aastaks 2013 vastama kõigile nõuetele.
Kõige probleemsem olukord on Kasti külas, sest kümme aastat vana puhasti pole kunagi tööle hakanudki. Tahetakse ehitada uus reoveepumpla, sest senise rekonstrueerimine oleks tehniliselt küsiva väärtusega. Märtsis on plaanis esitada KIKile rahastamistaotlus.
Kasti on üks probleemsemaid külasid: reoveepuhasti praktiliselt puudub, mõningal määral vajab rekonstrueerimist kanalisatsioonivõrk. Tegelikult ka veevõrk, kuid see on paigutatud pikaajalisse programmi. Volikogul on õigus seda muuta ja teha ära lühiajalise programmi raames.
Valla soovil analüüsiti ka Kasti küla reovee juhtimist Märjamaale. Tehniliselt on see võimalik, aga torustiku ehitamine ei tasu end kunagi ära ja seega ei ole mõtet reovett kas Haimre kaudu või ilma selleta Märjamaale pumbata.
Agu Raadik küsis, kas ei ole mõeldav teha eraldi reoveepuhasti Haimre piirkonda, sest keskkonnanõuded üha karmistuvad ning sellisel viisil jätkates muutub Haimre reovesi tõsiseks probleemiks.
S. Otsmaa vastas, et Haimres on tegelikke tarbijaid vaid ca 40 ning seetõttu avalik huvi väike. Küla probleemid on dokumendi üldosas välja toodud, kuid investeeringute lühiajalisse kavasse Haimret pandud ei ole. Alla 50 inimesega hajaasustuspiirkond seaduse järgi ÜVK arendamise kava mõjupiirkonda ei ulatu.
Reoveekogumisalad alla 2000 kliendiga aladele on kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga 2009. aastal ning Haimre sinna pole sattunud. See on probleemiks paljudele väiksematele asulatele, kes on jäänud seetõttu rahastamisest kõrvale.
S. Otsmaa tutvustas teisi kavandatavaid projekte: Märjamaa- Orgita veevõrgu rekonstrueerimine, laiendamine; Märjamaa-Orgita asumi kanalisatsioonivõrgu, reoveepumplate laiendamine, rekonstrueerimine; muda komposteerimisseadmete täiustamine; Matsalu Veevärgi pumbajaamade, puhastite ja veetöötlusjaamade viimine ühtsesse kaugjuhtimise, kaugside ja kaugvalve süsteemi, mis eeldab Märjamaal Orgita peapumpla, Sipa, Tamme, Pärna tn, Uue tn ning Meierei reoveepumpla ümberehitamist.
Teistele tuleb lisada vaid vastav kontroller. See võimaldab Märjamaalt juhtida kõikide pumplate tööd.
Sipas on oluline veetöötluskompleksi rajamine, kuna seal on rauasisaldus aeg-ajalt üle lubatud normi. Vähesel määral on plaanis Sipa kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine. Ka Valgus on kavas pumbajaama veetöötlusseadmete paigaldamine.
Vähesel määral vajab rekonstrueerimist Valgu vee- ja kanalisatsioonivõrk ja nähakse ette sademeveesüsteemi väljaehitamine, kuna probleemiks on liigvesi. Varbolas on süsteemid võrdlemisi korras, mõningal määral on vajalik kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine, sama on ka Lauknal.
AS Matsalu Veevärk juhataja Hans Liibek informeeris, et kui kõikide Matsalu VV teeninduspiirkonna valdade ÜVK arendamise kavad on vastu võetud, siis koostatakse üks ühine investeeringute kava lühiajalistest investeeringutest.
Ettevõtte nõukogus pannakse kokku see pingerida, mille alusel järgmise viie aasta jooksul investeeringute taotlusi projektidesse esitatakse.
