Et üle valla toimiks üks süsteem: on üks katusasutus, mille alla on koondatud kõik kultuuritöötajad ja ringijuhid, praegused iseseisvad rahvamajad kaovad ja ka sihtasutus Loodna Vabaajakeskus lõpetab tegevuse uuest aastast tegevuse. Mesila kinnitas, et käsil on arutelud kultuuritöötajatega, mille käigus mitmed asjaolud veel täpsustuvad. Raadik ei leppinud selle vastusega ja küsis emotsionaalselt: miks te lõhute toimiva süsteemi.

 „Praegune rahvamaja juhataja on motiveeritud töötaja, mis tast edaspidi saab. Haimre kool kadus pärast Märjamaa gümnaasiumi alla minemist kahe aasta pärast ära. Kas juhtub sama ka rahvamajaga?" küsis Raadik. Villu Karu väitis, et kui inimestel on koht, kus oma harrastustega tegeleda, siis neile pole vaja juhatajat, vaid juhendajat. Tähtis on, et säilib kooskäimise koht.

Mesila kinnitas, et ühtki rahvamaja pole kavas sulgeda ja senised juhid jääksid töötama. Ta lisas, et senised ühe töötajaga rahvamajad on ikka soovinud enda koosseisu kunstilist juhti, kellega ideid arutada, ühendasutuses on võimalus kolleegidega nõu pidada.

Kaare Tammaru tuletas meelde enne kolme valla ühinemist sõlmitud lepingut, mille kohaselt tulnuks uues vallas teatud tegevusi ühtlustada. „Seepärast ei peaks endine Loodna vald enam olema eripiirkond. Oleme kümme aastat tasuta tööd teinud.

Tõsisemalt sundis selle küsimuse üles tõstma mittetulundusühingute rahastamise kord."

Kultuurikomisjoni liige Kalle Teekivi leidis, et kultuurikorralduse kava on veel toores.

Arutelud jätkuvad.