Ma olen päris suure osa oma elust elanud Mustamäel. Pärit olen Tartust, aga minu vanavanemad elasid Mustamäel ja minu vanaisa – Emil Laansoo, kes oli ise muusik, mängis ERSOsjategikaansambleid,–leidis, et ma olenmusikaalnejaet sedavõiks arendada ning et ma võiksin minna Tallinna Muusikakeskkooli. Nii juhtuski ja kogu kooliaja, praktiliselt 12 aastat, elasin Mustamäel, ainult vaheaegadel käisin Tartus.

Kas elulooliste andmete kõrval on Mustamäe jätnud mingisuguse jälje ka Teie loomingule?

Ma ise pole varem selle üle palju mõelnud ega oska öelda, kas see on jätnud pitseri just loomingule, aga hiljuti rääkisime sel teemal arhitektidega, kes teevad ühele minu loole videot.

Ma elasin kiirabihaigla juures ja Nõmme mets, just selle Mustamäepoole osa (Sütiste parkmets – MM) oli minu „koduõu“, koolipõlve mängumaa. Minu jaoks Mustamäe nagu ma seda endale teadvustasin, ongi seotud eelkõige männimetsaga. Ja ka see pilt, kui vaadata Vanaka otsast Mustamäe peale – männid ja siis need modernistlikud paneelmajad … see on „minu Mustamäe“.

Mingil kombel päris kummaline kombinatsioon, kui hakata mõtlema. Minu jaoks on loodus hästi oluline ja Mustamäel oli just looduslik kontekst, mis mulle seal meeldis.

Tol ajal oli ka maailmapilt teine. Kui tänapäeval on hakatud taas väärtustama kortereid puumajades, siis sellal oli kõigi mugavustega korter paneelmajas suur asi. „Korralikud inimesed“ sel ajal Vanalinnas või puumajas ei elanud – „korralikud inimesed“ püüdlesid sellal just nimelt paneelelamusse.

Kuna mu vanaisa oli „nõuka“ ajal suhteliselt edukas ja tegi päris kõva karjääri muusikuna, siis koos „teenelisetiitliga“takasellekorterisai.Ühesõnagasee,kuidasminaMustamäelesattusin, on paljuski seotud minu vanaisa tegevusega.

Teid on sageli nimetatud poeetiliseks heliloojaks, millist kuvandit kriitikute arvates „murendas“ Teie sulest ilmunud ooperi esmaettekanne 2009. aastal. Kuidas võiks iseloomustada seda muusikat, mida Te kirjutate?

Imidži kujundamisega pole ma tõesti tegelenud, aga paratamatult – inimene muutub, huvid muutuvad. Luule on mind huvitanud ja huvitab siiamaani. Lisaks on hakanud mind paeluma dramaatilisem pool kunstis ja olen üritanud seda ka muusikasse tuua. See oli paljuski see, millega ma ooperis tegelesin.

Ametlikult nimetatakse seda nüüdismuusikaks – ma ei teagi, kas seda tänapäeval koolis õpetatakse …Omal ajal kindlasti mitte ja Mustamäel on palju vanemaid inimesi, kes käisid koolis sellal,kuinüüdismuusika olilausa „tabu“. Kuidas neile „nüüdismuusika“ tagantjärele lahti seletada?

Eelkõige on see tänapäevane muusika, aga see, mida lahterdatakse süvamuusikasildialla.Mitte,etmõniteine muusika ei võiks sügavam olla ... Võib öelda ka kaasaegne klassikaline muusika, aga see kõlab kuidagi paradoksaalselt – põhimõtteliselt on tegemist klassikalise muusika kontekstis sündinud kaasaegne muusika.

Kui jagada lihtsustatult kolmeks – klassikaline, kommerts- ja rahvamuusika, - siis Teie valdavalt klassikalises heliloomingus onpaljuka rahvamuusika,niieesti kui mitme teise rahvakultuuri sugemeid.

Lõpetasin Tallinna Muusikakeskkooli kahel erialal, õppisin klaverit ja kompositsiooni, nii et põhiliselt koolitati mind klassikaliseks muusikuks. Samas suhteliselt varakult hakkasid mind huvitama teised žanrid, eelkõige rahvamuusika, aga mingil määral ka džäss, mida ma olen ka enda loomingus kasutanud.

Olete nimetanud enda lemmikpillideks flööti ja löökriistu, mis olemuselt on lihtsad pillid, aga Teie looming kuulub süvamuusikasse, mis on suhteliselt keeruline?

Nii löökriistu kui flööti võib kasutada väga keeruliselt ja mitmetasandiliselt ning väga keerulisi pille väga lihtsalt. Pill ise ei ütle midagi – ütleb see, kuidas pille kasutada.

Öeldakse, et igal kunstnikul on oma käekiri. Kas Teie looming on käekirja põhjal äratuntav?

Usun, et mul on oma käekiri välja kujunenud ja inimesed, kes on nüüdismuusikaga rohkem kursis, tunnevad minu loomingu selle põhjal ära küll.

Olete kirjutanud muusikat ka filmidele ja kuuldemängudele…

Ja ka näiteks teatrile ja tantsuetendustele. Mulle üldiselt koostööprojektid erinevate kunstialade esindajatega väga meeldivad. Need toovad mingi teise loogika, teise perspektiivi muusikasse ja mõnikord on see päris suureks väljakutseks. See väljakutse on aga alati minu jaoks nauditav olnud.

Ja toob juurde teistsuguseid kuulajaid-vaatajaid, kui kitsalt nüüdis- ja/või süvamuusika austajad. Kas see tähendab paratamatult lõivu maksmist ka nö kommertsmuusikale?

Ei, ma ei ütleks, et näiteks filmimuusika peaks tingimata kommertslik olema. Ükskõik, missugune muusika, ka klassikaline või rahvamuusika, džäss või popmuusika võib olla nii kommertslik kui kunstiline. Nii ka filmimuusika, näiteks mainstream Hollywoodi filmimuusika võib olla orienteeritud ainult tulu tootmisele või olla kirjutatud ainult kunstilistest eesmärkidest lähtuvalt ja majanduslikku külge silmas pidamata, nii on ka paljude teiste asjadega. Selles mõttes ei ole ma, muusikat kirjutades kunagi lähtunud majanduslikust küljest.

Kui Teile tehakse ettepanek kirjutadamidagiEurovisioonijaoks?

See on küll üks asi, mida ma ei teeks, kuna ma ei näe sellel üritusel erilist kunstilist väljakutset.

Aga laulupeo tarbeks?

Selle vastu poleks mul midagi …

Kas Teie kohta võib öelda, et Te olete välismaal rohkem tuntud kui kodumaal?

Seda on ise raske öelda. Nüüdismuusika ei ole orienteeritud laiadele massidele, pigem on see nii kodu- kui välismaal suhteliselt kindel seltskond, kes sellest huvitub ja regulaarselt jälgib. Tegelikult Eestimaa väiksuse kohta ollakse siin nüüdismuusika vallas väga haritud. Ilmselt tänu sellele, et meil on Arvo Pärt, kelle kohta võib kindlalt öelda, et ta on tuntuim eestlane maailmas. Ükskõik, mis plaadipoodi minna, Pärt on seal alati müügil. Ja ka inimesed, kes ei ole kursis nüüdismuusikaga, on kokku puutunud kasvõi Pärdi muusikaga, mida on erinevates filmides kasutatud (u 50 filmi – MM) teadmata, kes on selle autor.

Seekordne heliloojate tutvustamine toimub Kultuuripealinn Tallinn2011kultuuriüritusteraames, mille tulemusi on veel vara kokku võtta, aga kas midagi analoogilist on veel plaanis?

Eesti Heliloojate Liidul on selge suund populariseerida ja tuua eesti heliloojate looming inimestele lähemale, et see ei jääks pelgalt nišitooteks. Kindlasti on plaanis selle suunaga jätkata.

Milline osa Teie loomingust tuleb ettekandmisele 22. märtsil Mustamäel, Kultuurikeskuses „Kaja“?

Väga erinevat laadi looming: katkendeid minu ooperist, ühe uue loo esmaettekanne, paar löökpillidele kirjutatud lugu ja ka videokunsti – kaks arhitekti teevad ühele minu loole videot, – nii et „Kajas“ saab toimuma väga mitmekülgne üritus. Mõte oligi selles, et hästi erinevatest külgedest avada minu seniseid tegemisi.

Saan aru, et esmaettekandele tulev teos ongi spetsiaalselt kirjutatud „resideeruva helilooja“ ja selle kontserdi tarbeks. Kuidas võiks seda teost tutvustada?

See on tegelikult veel kirjutatud minu ooperi temaatikast lähtuvalt. Kuna tegemist oli sedavõrd mahuka projektiga, siis on vist paratamatu, et sellega seotud ideed ja mõtted leiavad veel praegugi kasutamist. Selles loos ühendan ma ühe hilisrenessanssiaegse, väga kaunikõlalise koorikoraali ja kaasaegse, abstraktsema mõjuga helikeele. Ma ei ole üldiselt väga armastanud erinevaid stiile kõrvutada, vaid olen pürginud pigem võimalikult ühtse helikeele poole. Selles loos aga tahan ma just endale sellise väljakutse esitada. Ootan igatahes päris suure põnevusega, kuidas see lõpuks kokku kõlama hakkab.
_______________________________________________

Märt-Matis Lille elu ja looming

• Sündis 06.11.1975 Tartus

• Õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera juures

• lõpetas 1999. aastal Eesti Muusikaakadeemia prof. Eino Tambergi ja prof. Lepo Sumera juhendusel

• Aastatel 1997-2004 õppis Helsingi Ülikoolis japanoloogiat, sinoloogiat ja filosoofiat.

• 1998-2004. õppis magistrantuuris Sibeliuse Akadeemias Veli-Matti Puumala juures

• Eesti Heliloojate Liidu liige alates 2000

• täiendanud kompositsiooni alal Louis Andriesseni, Michael Jarrelli, Luca Francesconi ja Magnus Lindbergi meistrikursustel.

• 2000. aasta suvel osales stipendiaadina IRCAM-i suvekursustel Helsingis ja

• 2003. aasta suvel Centre Acanthes’i suvekursustel Avignonis.

• Pärnu Nüüdismuusika Päevade kunstiline juht ning alates 2003. aastast ka Eesti Arnold Schönbergi Ühingu esimees.

• Töötanud peamiselt nüüdismuusika-teemaliste ainete lektorina Tartu Ülikoolis, Eesti Muusika ja Teatriakadeemias ning Eesti Kunstiakadeemias.

• Märt-Matis Lille teoseid on esitatud festivalil “Eesti muusika päevad” ja rahvusvahelisel uue muusika festivalil NYYD. Tema ansambliteos “Sosinatest karjeteni” (“From whispers to screams”) kõlas 2003. aastal Villeneuve-lez- Avignonis, Prantsusmaal, Présences Contemporaines Ensemble esiettekandes. Prantsusmaal (Metzis) kõlas 2004. aastal esimest korda ka teos “Fleeting Dreams”, mida esitas Ensemble Intercontemporain Peter Rundeli juhatusel. Lille orkestriteos “Taeva jõgi” osales 2003. aastal rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Viinis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias. Ansambliteos „Tuletäpid pimeduses” (“Spots of fire in the dark”) kõlas nelja eesti helilooja muusikale loodud tantsuetenduses “Myrrh and Cinnamon”, mis esietendus aastal 2004 Hollandis (Arvo Pärt Festival: „stonishing music“). 2007. aastal resideeris Lill Visby heliloojate keskuses, kus valminud oreliteos “Swinging song”, mille esmaettekanne toimus samal aastal Visby rahvusvahelisel orelifestivalil.

• Aastal 2004 pälvis Märt-Matis Lill Heino Elleri nimelise loomingupreemia. Teose „Kurb rõõm” eest sai ta festivali „Eesti muusika päevad 2005” heliloojapreemia ning teose “Mu nuttev hääl on sügistuul” eest festivali “Eesti muusika päevad 2006” heliloojapreemia. 2007. aastal valiti “Mu nuttev hääl on sügistuul” rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Pariisis kümne parema teose hulka.

• Kirjutanud ka muusikat filmidele, teatrietendustele, tantsuetendustele ja erinevatele kunstiprojektidele. Tema koostööpartneriteks on olnud muuhulgas režissöörid Rein Maran, Imbi Paju, Priit Tender ja Riho Unt; kunstnikud Liina Siib, Kaido Ole, Urmas Muru ja Tarvo Hanno Varres; arhitektuuribüroo “Kosmos”; ning koregraafid Teet Kask, Guy Weizman, Kaja Lindal, Külli Roosna ja Maria Goltsman.

• Märt-Matis Lille muusikaga režissöör Priit Tenderi animafilmid “Mont Blanc”, “Rebasnaine” ja “Köögi dimensioonid” on võitnud auhindu mitmel rahvusvahelisel festivalil. Ka tantsuetendusi “Tallinn- Aegviidu” (koregraaf Kaja Lindal), “Myrrh and Cinnamon” (Guy Weizman) ja “Circle trough” (Külli Roosna) on saatnud märkimisväärne kodumaine ja rahvusvaheline edu.ee